Eelmise nädala ETV saade "Pealtnägija" tõi PRIA-st saadud andmetele tuginedes välja, et iga aasta makstakse Eesti põllumeestele kuni 20 protsenti toetusi tegevuste eest, mida tegelikult enam ei tehta ehk et paljudel näidetel on loomapidamine laudas lõpetatud, aga toetusi saadakse ikka kümnetes ja isegi sadades tuhandetes. Arvestuslikult on viimasel kahel aastal makstud n-ö "surnud lehma" eest vastavalt kuni 3 ja 2 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha.

Muid viise riiklikult toetada ei ole

Kuigi tänavu makstakse koroonapandeemia tõttu põllumeestele erakorralist kriisiabi, siis riigikogu maaelukomisjoni liikmed näevad, et edaspidi tuleb ilmselt üleminekutoetusi 14 aastat vanade andmete põhjal edasi maksta, sest muid viise riigi sees maksumaksja rahaga põllumeestele toetust pakkuda ei ole.

"Kogu küsimus taandub sellele, kuidas on võimalik meie põllumehi riigipoolselt täiendavalt toetada? Euroopa Liidu reeglid eriti muud võimalust ei jäta kui toetada läbi üleminekutoetuste maksmise," ütles keskerakondlasest maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm.

Tema erakonnakaaslane Siret Kotka täiendas, et Eesti põllumees ei konkureeri niivõrd omavahel kui Euroopa teiste farmeritega. "Et Eesti põllumees oleks konkurentsivõimeline, tuleb maksta nii tavaturutingimustes üleminekutoetusi kui ka kriisi ajal erakorralist kriisiabi. Kui me nende siseriiklike meetmetega täiendavalt põllumeest ei toeta, siis tegelikkuses seame ohtu siseriikliku toidu julgeoleku," hoiatas Kotka.

Reformierakond ei maksnud

Reformierakonna viimase valitsuse ajal, kui maaeluminister oli Urmas Kruuse, üleminekutoetusi ei makstud. Osaliselt oli praeguse riigikogu liikme Kruuse sõnul põhjuseks just aegunud referentsaasta.

"Tänase teadmise kohaselt saab üleminekutoetust maksta 2022. aastani, kui ei otsustata läbirääkimistel teisiti ning siis tuleks aluseks võtta juba uued andmed, mis kirjeldaksid tänast päeva, aga mitte "eelmist sajandit". Seetõttu 2015-2016. aastal otsustasimegi valitsuses maksta põllumeestele ligi 30 miljonit tagastamatut kriisiabi, mis võttis arvesse reaalset loomade arvu ettevõttes," meenutas Kruuse.

EKRE ridadest koalitsiooni esindaja, maaelukomisjoni liige Merry Aart tõi esile, et Eesti on taotlenud Euroopa Liidus fikseeritud referentsaasta muutmist ja toomist reaalsemasse aega, aga seda seni edutult.

"Kui raha oleks piisavalt, siis ei oleks kahju, kui toetust saaksid ka need, kes on lõpetanud kas teraviljakasvatuse või loomapidamise. Nende aeg toidu tootmisega tegelemiseks ei olnud kerge ja tegelikult peaaegu kõik nad vääriksid tunnustamist," kiitis Aart küll vanasid tegijaid, aga ütles juurde, et üleminekutoetuse maksmine neile jätkub, sest muidu jääks ka need, kes toetuses justkui õiglaselt saavad, Euroopa turust maha.

"Pean õiglaseks, et toetust saaksid need, kes tegelikult toodavad ja annavad sellega ka ühiskonnale oma panuse. Milline ja kui suur see toetus peaks olema, on ühiskondliku kokkuleppe ja võimaluste küsimus. Küll olen kindel, et seni, kuni kogu Euroopas on toetused suuremad kui meil, peab riik tulema põllumeestele appi, et meie põllumees oleks konkurentsivõimeline. See aga ei sõltu ainult top-up-ist," on Aart veendunud.

Tahaks muud, aga toetame vana süsteemi

Opositsioonisaadik, sotsiaaldemokraat Ivari Padar ütles "Pealtnägijas" välja toodud andmeid kommenteerides, et pigem peaks andma põllumeestele riigiabi. "Toetust tuleks maksta tänastele tootjatele. Loodan, et lähipäevil saab olema ka vastav Euroopa Liidu riigiabi luba," sõnas Padar, aga ei seletanud lahti, kuidas kriisi järel, kui erakorralist põllumeeste toetamist nagu tänavu teha ei saa, ikkagi edasi peaks minema.

Samuti opositsiooni kuuluv Urmas Kruuse tahaks toetada uusi tegijaid ja teistel alustel kui üleminekutoetus. "Maksumaksjale oleks muidugi arusaadavam, kui toetus läheks ikkagi reaalset seisu arvesse võttes, mitte selle eest, mis oli kunagi aastakümneid tagasi. Seda raha vajaksid rohkem uued ja alustavad väikeettevõtjaid, kellel on innovaatilisi ja huvitavaid ideid ning soov leida maaelus ka uusi ärimudelid. Vanad ja suured on ise juba kindlamatel jalgadel," sõnas Kruuse.

"Minu eelistused on erakorraline tagastamatu kriisiabi, finantsinstrumendid ja riigiabimeetmed, mis turgu vähem moonutaksid, aga riigikogu liikmena olen seni olnud solidaarne ka osa põllumeeste nõudmistega Toompeal," tõi Reformierakonna saadik välja, miks siiski on ka vana süsteemi toetanud.

Peaministripartei, Keskerakonna liige Siret Kotka ei julge praegu öelda, mis saab to-up-ist tulevikus. "Milliseid toetusi makstakse järgmisel aastal sõltub nii turusituatsioonist kui ka maaeluministri Arvo Alleri prioriteetidest," veeretas Kotka vastutuse koalitsioonipartneri õlule.