"Suud puhtaks": kas Eesti võiks kaaluda kodanikupalga kehtestamist? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1610466960000 | amCalendar}}
Urmas Vaino.
Urmas Vaino. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

ETV arutelusaade "Suud puhtaks" peatus sel nädalal kodanikupalga teemal.

Kodanikupalga ehk tingimusteta baassissetuleku pooldajate sõnul aitaks see vähendada inimeste vaesusriski ning ebavõrdsust ja asendada keerulist ning bürokraatlikku sotsiaaltoetuste süsteemi. Kriitikute hinnangul käiks kõikidele kodanikele raha maksmine Eestil aga üle jõu - maksukoormus tõuseks märgatavalt ning toetuste maksmine jätkuks suure tõenäosusega osaliselt ikkagi, lisaks tuleks arvestada hulga kaasnevate erisustega ja süsteem kujuneks taas keeruliseks.

Soome ühiskonnas on debatt kodanikupalga üle kestnud aastakümneid ning ühena esimestest maailmas jõuti ka pilootprojektini. Rain Kooli uuris põhjanaabrite käest lähemalt.

Soome sotsiaalkindlustusameti uuringutejuht Olli Kangas ütles, et 2017.-2018.aastal läbi viidud uuringuks andis valitsus uurimisrühmale neli alternatiivi. "Esimene oli täiemõõtmeline kodanikupalk suurusega umbes 1500 eurot kuus. Teine oli osaline kodanikupalk 500 ja 700 euro vahel. Kolmas mudel oli niinimetatud negatiivne tulumaks: see garanteerinuks väheste sissetulekutega inimestele maksustamise kaudu poliitilise otsusega määratud miinimumsissetuleku. Neljas mudel oli niinimetatud aktiveeriv sotsiaalkindlustus," sõnas Kangas.

Uuringuks valiti välja teine variant ehk testgruppi kuulunud 2000 töötule maksti kahe aasta vältel 560-eurost kodanikupalka. Eksperimendi põhiline eesmärk oli uurida kodanikupalga mõju töötutele ja tööhõivele. Esialgsed tulemused näitasid, et kuigi töötutest koosneva testgrupi tööhõive ei suurenenud, kasvas osalenute heaolu- ja õnnetunne, vähenes vaimne pinge ja depressiivsus.

Soome endine sotsiaalminister, roheliste erakonna kunagine juht Osmo Soininvaara on olnud kodanikupalga toetaja kaua. Kodanikupalk tuleks tema sõnul kehtestada mitte ebaõigluse vähendamiseks, vaid selleks, et arulageda toetuste džungli asemel tekiks selge ja ühtne süsteem. Soininvaara sõnul võiks see toetada eelkõige just tööl käivaid, kuid madala palgaga inimesi ning lahendus oleks tema hinnangul mõistlik just arenevate riikide jaoks.

"Eestil oleks tasunud 1991. aastal puhtalt lehelt alustades kodanikupalk kasutusele võtta. Tegelikult tasuks ikka veel, see oleks teil endiselt lihtsam kui Soomes," sõnas Soinivaara.

"Suud puhtaks" küsis: kas Eesti võiks kaaluda kodanikupalga kehtestamist? Kas baassissetulek oleks tõhusam ja mõistlikum kui praegu kehtiv sotsiaaltoetuste süsteem?

Saates arutlesid kodanikupalga võimalikkuse ning eesmärkide üle ettevõtja Guido Viik, kodanikupalga eestkõneleja ja Euroopa kodanikualgatuse Eesti koordinaator Jaanus Nurmoja, sotsiaalpoliitika analüütik Katre Pall, investor Jaak Roosaare, investeerimisspetsialist ja fondijuht Kristjan Tamla ning erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht Kaspar Kurve.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: