Indrek Kiisler: roheliste erakondade saamatus on silmapaistev ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Indrek Kiisler vaatleb Vikerraadio päevakommentaaris parlamendiväliste erakondade käekäiku. Milliseid võimalused avanevad neil uue valitsusliidu tulekul ja kas neid suudetakse realiseerida?

Eestis on kaks arvestatavat parlamendivälist poliitilist jõudu: Eesti 200 ja siis rohelise maailmavaate erakonnad.

Eesti 200 sügis-talvises jõulises hüppes erakondade reitingutabelites pole midagi üllatavat, sest vaikus on kuldne nagu öeldakse. Tore on ju kõrvalt vaadata, kuidas ühises Toompea katlas võimu pärast heitlevad parlamendiliikmed üksteist keedavad. Osa valijaskonna rahulolematus parlamendipoliitika püünel toimuvaga suunas neid ajutiselt Eesti 200 toetajaskonna ridadesse. Kuid mingi hulk protestihääli liigub nüüd Reformierakonna taha tagasi. Vähemalt esialgu.

Kohalikud valimised saavad Eesti 200-le esimeseks tegelikuks proovikiviks. Siis selgub, kas suudetakse kokku panna reaalselt hääli toovad nimekirjad. Ning kui volikogudes esindus saadakse, kas siis suudetakse kuni riigikogu valimisteni aastal 2023 näidata, et kohalikul tasandil ollakse tõepoolest uus jõud. Või kordub see, mis juhtus Res Publicaga Tallinnas või lugematutest uutest tulijatest pungil valimisliitudega teistes omavalitsustes.

Kuid tegelikult on palju huvitavam rohelise maailmavaate esindajate käekäik, sest sellel maailmavaatel on kaheldamatult olemas väga kindel ja kasvav toetajaskond. Kõik eeldused kaasata kuni viiendik valijaskonnast on olemas, aga mida ei ole, on tulemus. Populaarsust pole ollagi. Ei erakonnal Eestimaa Rohelised ega Tulevikuerakonnal. Ometi teemasid, mis võiksid nendele pöidlahoidjaid tuua, on Eestis enam kui küll.

EKRE oskas osavalt tuua meie avalikku debatti irratsionaalseid teemasid nagu näiteks abielureferendum, islamioht, abordi keelustamine. Vatrasime riigikogus, ajakirjanduses ja sünnipäevalauas teemadel, mis absoluutset enamikku eesti inimestest isiklikult üldse ei puuduta. Nendest teemadest süttisid EKRE pooldajad, kuid eriti ereda leegiga lahvatasid põlema EKRE liberaalsed vastased.

Nende, õnneks mõttemängude tasemele jäänud teemade kõrval on rohelistel esindada pärismaailm. Toon lihtsa näite. Püüdke korraldada külakoosolekut abordi keelustamise teemal. Sinna tulevad kohale ainult üksikud usu- või poliitaktivistid. Kui aga teemaks on metsaraie, on pool küla kohal. See erutab ja puudutab inimesi. Lühend RMK kõlab paljude inimeste kõrvades 2021. aastal oluliselt hullemini kui KGB.

Suurtest majandusprojektidest me enam ei julge rääkidagi, tselluloositehase uuringud(!) keelas valitsus ära, sest nõudlejate niivõrd häälekas surve hirmutas ka kõikenäinud ministreid.

Inimestele läheb elukeskkond järjest enam korda, see on meie edaskestmise kõige olulisem teema. Ja suured muutused on silmapiiril, äärmuslikumad ennustused näevad ette isegi praeguse tarbimisühiskonna hukku.

Ometi tiirutab roheliste erakondade toetus maksimaalselt kahe kolme protsendi kandis. Ma ei usu põhjendusi, et Eesti on veel arengumaa, kus muretsetakse ainult igapäevase toidu ja hakkamasaamise pärast. Eestis on üles kasvanud uus läänelik põlvkond, mis jagab täielikult ka läänepoolsete eakaaslaste muresid kliima- ja keskkonnamuutuste pärast.

Mis põhjusel on siis roheliste populaarsus nii niru?

Kindlasti on rohelistel erakondadel juhtimisprobleem, nende liidrid ei näi valijatele tõsiseltvõetavad, organiseerumisvõime on napp ja ka fokuseerimisega on raskusi. Erinevalt EKRE-st pole suudetud ühtegi teemat teha oma leivanumbriks.

Näiteks kasvab Eestis mühinal metsaraiumise vastasus. Aga raiumisvastaste sisuline poliitiline eelistus kuulub erakondadele, mis tegelikult keelduvad raienumbrite langetamisest. Eesti Metsa Abiks on selgelt olnud aktiivsem kui rohelised erakonnad.

Rohelise maailmavaate kandjate tugevus ongi spontaanselt tekkivad algatused ja aktsioonid, kuid see on ka omamoodi nõrkuseks. Valijad panevad ühte ritta raevukad hipidest puukaitsjad ning rohelisi lahendusi pakkuvad teadlased – insenerid, kodanikupalga eestvõitlejad ja ka vaktsiinivastased kinnitavad, et just nemad on rohelised.

Piltlikult öeldes on roheliste orkestris juhuslikult kohal olevad moosekandid suvaliste pillidega ja koosseis koguaeg vahetub. Muusikaproove ei tehta, dirigendi puudumisel pole võimalik aru saada, mis pala parajasti mängitakse ja keda üldse publikuks oodatakse.

Aga võib-olla rohujuure tasandil tegutsedes ollaksegi efektiivsemad? Ilmselt konkreetse kaevanduse, tehase või teelaienduse rajamise saabki raevuka protesti abil seisma panna. Siis lähevad protestijad vaikselt võiduviisi vilistades laiali. Kuid üksikute võitudega kaugele ei jõua.

Süsteemi olemuse muutmiseks on paratamatult vaja poliitilisi hoobasid. Praegu panevad Eesti keskkonnapoliitika põhimõtted kokku teised erakonnad, mitte rohelised. Ja kuskilt ei paista, et rohelised oleksid võimelised oma ridu koondama ja otsustavalt otsustajate ringi sisse murdma.

Miks on see üldse on oluline? See on vajalik ka Eesti ühiskondliku rahu huvides. Mulle tundub, et rohelise mõtteviisi kandjate seas on teistest ühiskondlikest vooludest enam ka rahutuid radikaale. EKRE juhtidele võib teha mitmeid etteheiteid, kuid siiski kogusid enda taha ka inimesi, kes on oluliselt radikaalsemad kui perekond Helme (äärmuslus on nüüd paigutunud parteikoosolekute tagaridadesse ja sinna see loodetavasti jääbki).

Kui sama suudaks roheliste erakonnad, oleks meie tulevik paremini läbiräägitav, vaiksemal häälel vaieldav, tänavarevolutsiooni asemel toimuks roheline revolutsioon, millest me keegi ei pääse. Seni aga otsustavad Eesti tuleviku üle teised erakonnad.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: