Soome eksperdid: täiemõõtmeline kodanikupalk ei ole realistlik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: August Varustin

ETV saade "Suud puhtaks" käsitleb teisipäeval kodanikupalga teemat. ERR vestles Helsingis kahe Soome kodanikupalga eksperdiga. Mõlema hinnangul on täiemõõduline kodanikupalk utoopia, kuid osalise lahendusena võiks see toimida.

Turu ülikooli professor, Soome sotsiaalkindlustusameti Kela uuringutejuhina toiminud Olli Kangas oli aastatel 2017-2018 läbi viidud kodanikupalga pilootprojekti juht. Ta rõhutab, et toonase valitsuse ülesandel oli kodanikupalga maksmise sihtgrupp väga spetsiifiline: peamiselt töötud.

Eesmärk oli uurida kodanikupalga mõju tööhõivele.

"Selle eksperimendi põhjal on võimatu öelda, mida teeks töötavad inimesed, kui neile makstaks kodanikupalka. Kas nad vähendaks oma töökoormust või mitte jne," märkis Kangas.

Soomes otsustati katsetada n-ö osalist kodanikupalka: 560 eurot puhtalt kätte. Suuremaks kodanikupalgaks ei oleks isegi Soome-taolise heaoluriigi ressurssidest piisanud.

Projekti lõppraportit esitleti selle aasta mais. Lõpptulemus oli, et tööhõivet kodanikupalga maksmine keskmiselt suurt ei parandanud, välja arvatud pereinimeste ning sisserändajate seas. Kangase sõnul seletab seda asjaolu, et need grupid polnud töötamisest nii palju võõrandunud kui soomlastest pikaajalised töötud.

Olli Kangas kirjutab praegu ka kodanikupalga teemal Ühendkuningriigi kirjastusele raamatut. Ta leiab, et nimetatagu seda siis kodanikupalgaks või mitte, igatahes on tänapäevases ühiskonnas vaja selletaolist põhisissetulekut.

"Saksamaal, kus samuti kodanikupalka on katsetatud, kirjeldavad inimesed selle mõju sõnadega ich bin etwas, ma olen keegi. Ma arvan, et see vaimse heaolu ja eneseväärikuse lisandumine on kodanikupalga suurim pluss."

Kuid lisaks kodanikupalgale oleks vaja ka häid õppe- ning ümberõppevõimalusi, korralikke töölesuunamisteenuseid ning tervishoidu.

"See, et inimesed saavad äraelamiseks piisavalt raha, on heaoluriigi miinimumtingimus, kuid mitte piisav tingimus," sõnab Kangas.

"Kodanikupalk eeldaks ka ühtset tulumaksu"

Soome Rohelise Liidu endine juht, kunagine sotsiaalkindlustusminister Osmo Soininvaara leiab, et lisaks vaimsele heaolule on kodanikupalk väga ratsionaalne lahendus. Ta on toetanud kodanikupalka juba 1970. aastatest peale, kuna peab Soomes ja mujal nn vanades lääneriikides valitsevat toetuste süsteemi arulagedaks džungliks.

"Selline sotsiaalkaitse on tohutu virr-varr, mille tulemus on täiesti mõttetud toetused. Teinekord on nii, et kui oled haige, ei tasu sul terveks saada ning kui oled töötu, ei tasu tööle hakata - ja kui oled veel mõlemat korraga, muutub olukord eriti sürrealistlikuks," kirjeldab Soininvaara.

Tema hinnangul töötaks hästi osaline, umbes 600 euro suurune kodanikupalk, millega kaasneks mõned väiksemad haigus- ja töötutoetused. Lisaks peab Soininvaara äärmiselt oluliseks taolisel puhul kehtestatavat umbes 40-protsendilist kõigile ühtset tulumaksu ilma maksuvaba miinimumita.

"Nii poleks inimestel vaja sotsiaaltoetuste saamisega sahkerdada, töötamine tasuks end alati ära ning lahendatud saaks veel üks probleem - lääneriikides toetatakse küll töötuid, kuid mitte liiga vähe palka saavaid inimesi."

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: