Sõõrumaa laenutaotlus jäi esialgu rahuldamata, sest see ei kvalifitseerunud nõudele, et ehitus oli mullu 12. märtsiks ehk eriolukorra välja kuulutamise päevaks ehitusregistris märgitud pooleliolevana. Samas andsid ametist lahkuva valitsuse rahandusminister Martin Helme ja majandusminister Taavi Aas lootust, et Kredex võiks muuta laenutingimusi ja nii Patarei laenule kvalifitseeruda. Aga seda pole siiani juhtunud.

"Eks neid kohti, mille tõttu otsustamised venisid, oli mitmeid. Kui Porto Francole laen anti, siis rahvakeeles väljendudes läks kohe lahti otsustajate näopeks. Selle järel tõmbusid kõik kaevikutesse ja hakkasid asju üle vaatama. Vahepeal vahetus ka Kredexi juhatus ning eks ka valitsejatel oli oma muid tegemisi," selgitas Sõõrumaa ERR-ile antud usutluses.

Ta kinnitas, et mitte keegi pole mitte kunagi öelnud, et pole tahtmist laenu Patarei merekindluse jaoks anda.

"Need paljuräägitud tingimused - mina ei saa aru, mis neil tingimustel viga oli. See on ju puhtalt tõlgendamise küsimus, milline objekt on pooleliolev ja milline mitte. Ja sõna "pooleliolev" ehitusregistris ei sisaldu ehk sellele viitamine on täiesti eksitav," sõnas ettevõtja.

Sõõrumaa sõnul ei näe ta seost, et Porto Franco ümber lahvatanud skandaal võiks kuidagi Patarei merekindluse laenutaotlust mõjutada.

"Pigem olen mina vastupidise mõtlemisega. Oleks Porto Franco kõrval veel kolm-neli suurt objekti raha saanud, siis paistaks tervikpilt praegu palju parem välja."

Sõõrumaa avaldas lootust, et uus valitsus saab peagi paika ja Patarei ka soovitud laenu Kredexist saab.

"Vastasel korral on oht, et see seisab veel 10 aastat seal, nagu ta siiani seisnud. See pole ju tavaline kinnisvaraobjekt. Selle võib panna Linnahalliga samasse kategooriasse. Tegelikult on see veelgi ägedam, sest tal on vanust paarsada aastat."

Sõõrumaa sõnul tahaks ta Kredexilt laenu saada, kuna kommertspankadest laenu saada on sisuliselt võimatu, sest need on nõus seda andma alles pärast seda kui turistide vool on Eestisse taastunud ja Patareil rentnikega lepingud alla kirjutatud.

"Kredexi meetmed ongi selleks, et riik usub, et turism taastub. Aga hoobilt koos vaktsineerimise alustamisega kokku kukkunud sektor ju ei taastu. Võtab aasta-paar, kui inimeste käitumus- ja liikumisharjumused hakkavad taastuma."

Seetõttu on Sõõrumaa sõnul Patarei merekindluse renoveerimiseks vaja 40 miljonit eurot laenu, millest seitse-kaheksa kulub erinevatele eeltöödele kui saab alata tavaline kinnisvaraarendus.

"See seitse-kaheksa miljonit tuleb sisse panna selleks, et viia läbi erinevaid töid - taastamine, uurimine, paarimeetriste seinte kuivatamine jpm. See on midagi muud, mida tavalise kinnisvaraarenduse juures pole."

Sõõrumaa on endiselt veendunud, et Patarei merekindluse kordategemine on oluline turistide Eestisse meelitamiseks ja tuleb nii kasuks kogu majandusele. 

"Tegu on ju praktiliselt Eesti muinsuskaitse objektiga number üks. J aprojekt peaks miljon turisti aastas ligi tõmbama. See pole mingi naljajutt, et teen uue kaubanduskeskuse lahti ja miljon turisti tulevad. Need on reaalsed inimesed, kes tulevad seda vaatama," on Sõõrumaa veendunud.