"Kohus vahistas Navalnõi 30 päevaks. Kuni 15. veebruarini," kirjutasid Navalnõi ja ta esindaja Kira Jarmõš Twitteris.

Заключён под стражу на 30 суток до 15 февраля 2021 года

— Alexey Navalny (@navalny) January 18, 2021

Kohtuistung toimus Moskva ühes politseiosakonnas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ei saa aru, mis toimub. Minut tagasi tõid nad mu kongist välja kohtuma advokaatidega. Tulen siia ja siin toimub Himki kohtu istung. Mõned ajakirjanikud filmivad mind, mõned inimesed istuvad ruumis. Seda nimetatakse Himki kohtu avatud istungiks, kus politseiülema taotlusel kaalutakse minu arreteerimise küsimust. Miks toimub Himki kohtu koosolek politseis?" rääkis Navalnõi.

Esmaspäevasele protsessile lubati valitud ajakirjanikud.

"Loomulikult seisan ma selle eest, et see protsess oleks võimalikult avatud, et kõigil meediaväljaannetel oleks võimalus jälgida seda hämmastavat absurdi, mis siin toimub. Ja ma tahan, et sisse lubataks kõik, mitte ainult Vesti, Dežurnaja Tšast, Life News ja Central Internal Directorate, vaid ka need tõelised ajakirjanikud, kes praegu külma käes väravate taga on," kõneles Navalnõi.

Värava taha jäid ka Navalnõi advokaadid.

"Keegi ei ole teda näinud, keegi ei tohi teda näha. Advokaadid tulid kohale, kuid neid ei lubatud siseneda," ütles Navalnõi advokaat Olga Mihhailova.

Navalnõi kutsus pärast kohtuotsust oma toetajaid tänavatele protestima.

Vene politsei pidas Navalnõi kinni pühapäeval Šeremetjevo lennuväljal passikontrollis, kus ta jättis hüvasti koos temaga reisinud abikaasa Julia Navalnajaga.

Vanglaamet FSIN selgitas oma avalduses, et pidas Navalnõi kinni 2014. aasta tingimisi karistuse katseaja nõuete "korduva rikkumise" eest. Kuus aastat tagasi mõisteti Navalnõi süüdi omastamises ja rahapesus.

Lääneriigid ja ka ÜRO nõuavad opositsioonipoliitiku kohest vabastamist. Mõni riik kutsub üles kehtestama Venemaa suhtes ka uusi sanktsioone.

"Nagu te kõik teate, tuli härra Navalnõi Saksamaale pärast mõrvarlikku rünnakut, pärast tema vastu augustis Venemaal sooritatud närvimürgirünnakut, et tulla tagasi elule. Ja on täiesti lubamatu süüdistada härra Navalnõid selles, et ta selles ajavahemikus kohale mitteilmumisega katseaega rikkus," kommenteeris Saksamaa valitsuse pressiesindaja Stefeen Seibert.

Vene välisminister Sergei Lavrov ei jäänud vastust võlgu. "On tunda, millise hea meelega kommenteeritakse, nagu kopeerimismasinast. Rõõmuga, sest see, nagu Lääne poliitikud arvavad, suudab juhtida tähelepanu kõige sügavamalt kriisilt, kuhu liberaalne arengumuster on sattunud," ütles Lavrov.

Ühtlasi teatas Lavrov taaskord, et kriminaalasja Navalnõi väidetava mürgitamise asjus ei algatata, kuna pole tõendeid, et mingit mürki kasutati.

Navalnõi naasis pühapäeval esimest korda pärast mürgitamist eelmisel suvel Saksamaalt Venemaale. 44-aastane Kremli kriitik toimetati 22. augustil Berliini, ta viibis koomas ja oli juhitaval hingamisel. Saksamaa teatel näitasid toksikoloogilised analüüsid, et Navalnõid mürgitati Nõukogude-aegse närvimürgi Novitšokiga. Prantsusmaa ja Rootsi on samuti Saksamaa väiteid kinnitanud.

Kreml eitab igasugust seotust mürgitamisega ning süüdistab lääneriikide juhte opositsiooniliidri haigusega seotud desinformatsiooni kampaania algatamises.

Möödunud kuul avaldas Navalnõi salvestise telefonikõnest, mis tal oli väidetava Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajaga, kellelt ta pettis välja tunnistuse, et FSB proovis teda tappa ja pani tema aluspükstesse närvimürki. FSB nimetas salvestist võltsinguks.

President Vladimir Putin on öelnud, et kui Venemaa julgeolekuteenistused oleks Navalnõi mürgitamise taga, oleks viimane surnud.