"Kuna EL-i sanktsioonide veduriks oli Saksamaa ja sanktsioonid puudutavad otse Vene presidendiadministratsiooni juhtivaid töötajaid, siis meie vastumeetmed peegeldavad seda. Otsus on juba vastu võetud ja peagi teatame sellest oma Saksa ja Prantsuse kolleegidele," ürles Vene välisminister Segei Lavrov neljapäeval.

Sanktsioonid on suunatud Saksa ja Prantsusmaa juhtide administratsioonide tähtsamate kaastöötajate vastu, lisas Lavrov.

Euroopa Liit leppis oktoobri keskel kokku sanktsioonides kuuele isikule ja ühele organisatsoonile Venemaal opositsioonijuhi Navalnõi mürgitamise eest närvimürgiga Novitšok. Sanktsioonid kehtestati Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktori Aleksandr Bortnikovi, Vene presidendi sisepoliitika osakonna juhi Andrei Jarini, presidendiadministratsiooni juhi esimese asetäitja Sergei Kirijenko, presidendi volitatud esindaja Siberi föderaalringkonnas Sergei Menjailo ning kaitseministri asetäitjate Pavel Popovi ja Aleksei Krivorutško suhtes. Lisaks kehtestati sanktsioonid ka Venemaa riikliku orgaanilise keemia ja tehnoloogia teadusliku uurimisinstituudi vastu.

Navalnõi kukkus kokku 20. augustil lennul Siberist Moskvasse. Kaks päeva hiljem, pärast Venemaa algset vastuseisu, toimetati ta koomaseisundis Berliini Charite kliinikusse, kus tehti kindlaks, et tema organismis oli Vene keemiarelva Novitšok jääke. Sama kinnitasid ka proove analüüsinud Rootsi ja Prantsuse sõjaväelaborid.

Hiljem kinnitas ka Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW), et Navalnõilt Saksamaal võetud proovid sisaldasid Novitšoki rühma kuuluvat närvimürki.

Lääs on kutsunud Venemaad mürgitamist uurima, kuid Moskva on sellest seni erinevaid ettekäändeid kasutades keeldunud.

Novitšokki leiti ka Inglismaal, kus 2018. aastal üritati tappa Vene topeltagenti Sergei Skripali.

Lavrov kordas neljapäeval taas, et Navalnõi võidi mürgitada, kas Berliini haiglas või lennukil Venemaalt Saksamaale, vahendas Reuters. Samas ei esitanud Vene välisminister selle kohta mingeid tõendeid.