"Välisilm" uuris Tüürilt, miks tema hinnangul Navalnõi just nüüd kodumaale naasis, kuigi ta kindlasti teadis, et ta vahi alla võetakse.

Tüüri hinnangul tegi Navalnõi seda lähtuvalt oma intuitsioonist ning nii füüsilisest kui ka poliitilisest ellujäämisinstinktist.

"Ta andis endale suurepäraselt aru, et juhul, kui ta jääks istuma kuhugi Saksamaa rehabilitatsioonihaiglasse või hotelli või liiguks kuhugi kaugemale veel edasi, siis ta muutuks Venemaal nähtamatuks ja vähem mõjukaks. Ning ei saa ka seda välistada, et kuskil kaugemal võiks ta ju suhteliselt hõlpsalt ära koristada ja viidata, et "näete, see juhtus ju seal, süüdi on ju nemad"," rääkis Tüür.

"Nüüd, kuigi ta tuli tagasi Venemaale, siis vaatamata sellele ja isegi tänu sellele, et ta võeti kinni, on ta Venemaal jälle nähtav ja on suhteliselt väiksem tõenäosus, et temaga midagi juhtub. Kuigi vangla on selline koht, et välistada ei saa midagi," lisas politoloog.

Venemaa võimude seisukohast oleks Tüüri hinnangul Navalnõi uurimise all hoidmine kõige mõistlikum variant, sest sel ajal ei saa ta ametlikult valimistel kandideerida.

"See on selles mõttes äärmiselt oluline, et praegu on Venemaa poliitmaastik niivõrd puhtaks roogitud, et väga tinglikult on olemas seal kaks poliitikut - üks on Putin ja teine on n-ö anti-Putin ehk Navalnõi. Putini taga olev meeskond väldib iga hinna eest, et tekiks nähtav paar, et ongi need kaks inimest, kelle üle tuleb diskuteerida. Ehk Navalnõid üritatakse hoida kas vangla abil või uurimise abil või süüdimõistva otsuse abil ametlikust poliitikust ja ametlikust suurest meediapildist eemal," selgitas Tüür.

Venemaa kohus otsustas esmaspäeval, et Navalnõi jääb esialgu 30 päevaks vahi alla.

Navalnõi naasis pühapäeval esimest korda pärast mürgitamist eelmisel suvel Saksamaalt Venemaale. 44-aastane Kremli kriitik toimetati 22. augustil Berliini, ta viibis koomas ja oli juhitaval hingamisel. Saksamaa teatel näitasid toksikoloogilised analüüsid, et Navalnõid mürgitati Nõukogude-aegse närvimürgi Novitšokiga. Prantsusmaa ja Rootsi on samuti Saksamaa väiteid kinnitanud.

Kreml eitab igasugust seotust mürgitamisega ning süüdistab lääneriikide juhte opositsiooniliidri haigusega seotud desinformatsiooni kampaania algatamises.

Möödunud kuul avaldas Navalnõi salvestise telefonikõnest, mis tal oli väidetava Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajaga, kellelt ta pettis välja tunnistuse, et FSB proovis teda tappa ja pani tema aluspükstesse närvimürki. FSB nimetas salvestist võltsinguks.

President Vladimir Putin on öelnud, et kui Venemaa julgeolekuteenistused oleks Navalnõi mürgitamise taga, oleks viimane surnud.