"Pealtnägija": Kristjan Pihl asus tööle koroonaosakonnas
Kohe möödub aasta koroona jõudmisest Eestisse ja arstidest on saanud õigusega staarid. Märksa vähem pälvivad tähelepanu hooldajad, kes tõstavad, kasivad ja kuulavad patsiente, viibivad nendega 24/7 ja hoiavad kätt viimasel hetkel. Mida tähendab tegelikult hooldaja töö COVID-osakonnas keset pandeemiat? "Pealtnägija" toimetaja Kristjan Pihl läbis vastavad kursused ja läks hooldajatööle Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (PERH).
Mustamäel asuv Põhja-Eesti regionaalhaigla ehk PERH on Eesti koroonapandeemia üks tulipunkt. Kui suvel haigus mõneks ajaks taandus, siis viiruse teine tulemine tõi novembris palatid taas haigeid täis. Eesti suurima haigla jaoks on see 20 tegevusaasta rängimaid katsumusi.
Kristjan Pihl pakkus end appi aastavahetuse ajal ning läbis ka vajaliku vaktsineerimise, isikukaitsevahendite kasutamise eksami ja põhjaliku ettevalmistuskursuse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Jaanuari keskpaigas oli Pihl valmis hooldajana tööle asuma ning liitus spetsiaalselt koroonapatsientide põetamiseks kohandatud intensiivraviosakonna meeskonnaga.
Pihl rääkis, et hetkel kui ta 15. jaanuaril alustas, oli PERH-is kokku 105 koroonapatsienti, intensiivravis on neid kaheksa, kellest seiste on koomas. COVID-ile iseloomulikult on peamised probleemid kopsudega.
Intensiivravikeskuse õendusjuhi Piret Kleemanni sõnul on haiged peamiselt mehhaanilisel ventilatsioonil ja narkoosis. Nad magavad ning taastuvad.
Ühes 12 tundi vältavas vahetuses töötab kaks arsti, seitse õde ja neli hooldajat. Et pealaest jalatallani isikukaitsevahenditesse pakendatuna töötamine on kurnav, jagati tiim omakorda pooleks ning osakonnas ollakse korraga kaks ja pool tundi tundi. Kui arstide ja õdede tööks on haige seisundi pidev jälgimine, siis hooldajate roll on kõik muu. PERH-is töötab kokku 4500 inimest, kellest üle poole on õed-hooldajad.
Õdede ja hooldajate ülesandeks on patsientide pööramine, pesemine, voodipesu vahetus ja ka hambapesu. Sama tuli teha ka Kristjan Pihlil.
17 aastat haiglas töötanud õendusjuht Aljona ning nelja-aastase staažiga Ilona ja Anastassia on näinud nii ränkade autoavariide tagajärgi kui üle keha põlenud inimesi, kuid läinud kevadel alanud pandeemiaga pole nende sõnul eelnev kaugeltki võrreldav. Neist voodeist on selle aja jooksul läbi käinud sadu COVID-patsiente.
16. jaanuari hommikul taas tööle minnes, oli Pihli tööpiirkonnaks 29 voodikohaga COVID-osakond. Oli haigeid, kes kõõlusid piltlikult öeldes elu ja surma piiril, aga ka neid, kes kõndisid omal jalal ringi ja ootasid kannatamatult koju pääsemist. Või vähemasti teise osakonda. Lõuna paiku tuldigi järele ühele koroonast paranenud prouale.
Pihli juhendajaks täna oli möödunud laupäeval poolteist aastat hooldajana töötanud, hetkel tervishoiukõrgkoolis õendust õppiv Margit. Järgmiseks ootas Pihli ees öö jooksul täitunud uriinikottide tühjendamine. "Võrreldes eilsega kulub täna palju auru lihtsalt patsientidega suhtlemisele. Margiti sõnul tulebki siin olla ühtaegu nii sanitar kui hingehoidja," ütles Pihl.
Toimetaja: Aleksander Krjukov