Tallinnas Mustamäel asuv Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehk PERH on juba kümme kuud üks peamine koroonapadeemia rindejoon Eestis, kuid nii tumedaid prognoose kui nüüd, pole varem olnud. Igapäevaste uudiste numbreid üle kordamata on seis selline, et lähiajal oodatakse raskes seisus haigete uut lainet, kui hingamisaparaatide alla hakkavad jõudma inimesed jõulu- ja uusaastapidudelt. Ennustatakse, et isegi kui juurdekasv püsib samas tempos nagu viimane kuu, on haiglasüsteem kevadeks käpuli ehk tegeletakse ainult COVID-iga.

Väike lootusekiir on vaktsiin, mille esimene partii jõudis ka Eestisse jõulude ajal.

Uued vaktsiinid pole mitte ainult väga oodatud, vaid tähistavad ka põhimõttelist läbimurret kaitsepookimises. Kuna ülemaailmne häda oli suur, saadi aru, et klassikaliste vaktsiinide välja töötamiseks, mis võttis keskmiselt 10-15 aastat, polnud mahti. Seetõttu võeti kasutusele uus kontseptsioon.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et uut vaktsiini nimetatakse RNA-põhiseks vaktsiiniks. "Kui klassikaliste vaktsiinide puhul kasutatakse viiruste puhul nõrgestatud viirust või siis mingeid komponente neist viirustest, siis siin on täiesti uudne see, et seda valku, mille vastu organism peab hakkama antikehi tegema, pannakse organism ise tegema," lausus Maimets.

Piltikult öeldes, kui seni kasutatud vaktsiinide puhul süstitakse organismi viiruse ohutu vorm, millega võideldes tekitab keha immuunsuse, siis mRNA vaktsiinide puhul viiakse organismi üksnes haigustekitaja geneetiline materjal ehk retsept, millega järgi keha ise vajalikku antigeeni toodab. Asjatundjate sõnul on uuel vaktsiinil palju plusse. Esiteks näitasid need kliiniliste uuringute käigus ülimalt kõrget 95-protsendilist efektiivsust. Teiseks, on sel moel vaktsiini tootmine palju kiirem.

Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee liige ja Eesti Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs ütles, et tavaliselt on vaktsiini arendajatel vaja maandada majanduslikke riske.

"Teevad ühed tükitööd ära, siis hinnatakse seda ja mõeldakse, et kas järgmine etapp on põhjendatud, kas tõotab tulu? Antud juhul võttis avalik raha suure osa sellest riskist enda kanda, et nii erinevad fondid, kui valitsused andsid suhteliselt vabad käed vaktsiini arendajatele, majandusriski mõttes. Ja siis oli võimalik vaktsiini ka ette toota tingimustes, kus keegi ei teadnud, kas need vaktsiinid tegelikult toimivad või mitte, kas nad kunagi saavad müügiloa," rääkis Irs.

Toivo Maimets lisas, et kiirustades üle nurkade tööd ei tehtud. "Euroopa Ravimiametisüsteeme tundes võin öelda, et seal üle otsa ei lastud. Mida tehti? Esiteks kiirem protseduur, mis seisneb selles, et juba sel ajal, kui kliinilise faasi uuringud käisid, läksid dokumendid Euroopa Ravimiametisse, nii et eksperdid said juba töötada," sõnas Maimets.

Maailmas on mitusada vaktsiiniprojekti, aga Eesti liitus Euroopa Liidu ühishankega ja on kavandanud riskide maandamiseks sõlmida lepingu seitsme kõige kaugemale jõudnud tootjaga, millest ühed kasutavad uut, teised klassikalisemat tehnoloogiat. Igaks juhuks telliti ette kogus, mis kataks Eesti elanikkonna pea kaks korda.

Euroopa Liidu eelostulepingutega kaetud vaktsiinid

Pfizer/BioNTech - mRNA - 653 876 doosi - 326 938 inimest

Moderna - mRNA - 234 467 doosi - 117 234 inimest

AstraZeneca - adenoviirusvektor - 1 330 000 doosi - 665 000 inimest

Janssen Pharmaceutica NV - adenoviirusvektor - 300 000 vaktsiinikuuri - 300 000

Sanofi - valgupõhine - 600 000 doosi - 300 000 inimest

Curevac - mRNA - 659 383 doosi - 329 692 inimest

Novavax - valgupõhine - 300 000 doosi - 150 000 inimest

KOKKU: 4 077 726 doosi - 2 188 863 inimest

Esimesena, detsembris sai Euroopa Ravimiametilt rohelise tule Pfizer/BioNtechi vaktsiin, mille esimene partii suure tähelepanu saatel jõulude ajal Eestisse jõudis. Kolmapäeval sai loa teine tootja Moderna, aga tegelik mõju laiemale populatsioonile saabub asjatundjate hinnangul alles siis, kui turul on vähemalt 3-4 erinevat vaktsiini.

Kuigi teadlased kinnitavad uute vaktsiinide ohutust, meedikud ja muud arvamusliidrid on lasknud end kaamerate ees vaktsineerida, siis on horisondil mitmeid tumedaid pilvi. Esiteks on selge, et vaktsiine ei suudeta vajalikus mahus väga kiiresti toota. Hetkel tilgub vaktsiini Eestisse tempoga 10 000 ühikut nädalas. Kuna lepinguid on mitmeid, firmad erinevas arendus- ja tootmisfaasis, siis täpset ülevaadet, kui kiiresti Eesti tegelikult piisavalt vaktsiine kätte saaks, kellelgi ei ole. Edasi tulevad mängu – ütleme nii – meeleolud ja matemaatika.

Toivo Maimets ütles, et teda teeb murelikuks asjaolu, et kui vaktsineeritud saab alla 60 protsendi populatsioonist, siis vajalikku immuunsust ei teki ja võivad tekkida ka uued viiruse mutatsioonid.

Alar Irsi sõnul on umbes pooled inimesed nõus end selge info korral lasta end vaktsineerida, väike hulk inimesi on põhimõtteliselt vaktsineerimise vastu ja teatud hulk inimesi, kes on kõhklejad ja sooviksid saada rohkem infot.

Resümee on: arvestades tarneporbleeme, võimalikku vaktsiinivastasust ja seda, et vaktsiin ei sobi näiteks lastele, on vajaliku kollektiivse immuunsuse taseme saavutamine Eestis lähema aasta jooksul pehmelt öeldes väljakutse. Seetõttu ennustavadki teadlased nagu Mario Kadastik, et nakatumise ja suremuse numbrid lähevad veel kõvasti üles ning käesoleva teise laine peame alistama muude meetoditega kui vaktsiin. Samal ajal on oht, et süveneb pettumus seda enam, et hakkab tulema uudiseid kõrvalmõjudest, üksikutest nakatumistest hoolimata vaktsineerimisest ja muudest äpardustest.

Psühholoog Andero Uusberg ütles, et vaktsiin on kohal, vaktsiini jagatakse, aga see on paratamatult aeglane lihtsalt sellepärast, et kõik maailmas vajavad seda ja tarned Eestisse on piiratud. "Ja samal ajal pandeemia ei ole kuhugi kadunud. Kuidas selles olukorras säilitada valvsust samal ajal lootust kaotamata?" küsis Uusberg.

Kas võib-olla, et aasta-kahe pärast me näeme mõnedel inimestel mingisuguseid kõrvaltoimeid, millest praegu ei oska keegi isegi und näha?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmetsa sõnul ei saa seda välistada, ent tuleb suhtuda kriitiliselt. "Nii-öelda seagripivaktsiiniga ühe tootja omaga leiti, et oli seos narkolepsiaga, et aga need järeldused ei saa olla alati nii sirgjooneliselt, et ma teen ühel päeval vaktsiini, jään järgmisel päeval auto alla, et need on omavahel seotud. Kõike, mis järgnevatel päevadel juhtub, ei saa alati seostada vaktsineerimisega."

Toivo Maimets ütles, et on olemas väga vähesed juhtumid, kus on tõesti tõsisemad kõrvaltoimed olnud ning kus immuunsüsteem reageerib üle hakates organismi ennast kahjustama.

"Pfizeri vaktsiini juba miljoneid doose ilmselt kasutatud inimeste peal ja tänaseks on ainult mõned juhtumid miljonitest, mis tähendab seda, et tõenäoliselt kogu Eesti populatsiooni peale ehk üks tekib. Teiseks need ülereaktsioonid tekivad ruttu. Mis tähendab seda, et inimesed, kellel on teatud kogemus allergiaga, tundlikkus erinevatele eelmistele vaktsiinidele, neid on mõistlik hoida pärast süstimist, jälgida umbes pool tundi. Ja kui selle aja peale midagi juhtunud pole, siis ei juhtu mitte midagi," rääkis Maimets.

Koroonamudeleid koostav teadlane Mario Kadastik märkis, et mõistlik on mäelda nii-öelda alternatiivkuluanalüüsile. "Et kui ma vaktsiini ei tee, siis mis on veel teine valik? Teine valik on loota, et sa sellega kunagi kokku ei puutu või läbi põdeda. Ka noorte puhul see läbipõdemine ei ole nii riskivaba, kui paljud arvavad. Neid lugusid ikkagi on olnud, kes istuvad covidiga pikalt kodus," lausus Kadastik.

Toivo Maimets peab koroonavaktsiini ühiskondliku kokkuleppe küsimuseks. "See on poliitiline küsimus. Sest tõepoolest ühest küljest me võime öelda, et minul on minu õigus vaktsineerida või mitte vaktsineerida. Minu keha kuulub mulle endale - inimõigused, inimese vabadused, muud asjad. Teisest küljest on ühiskonna tervis ja meil on vaja ühte selget seisukohta, kuidas me ennast ühiskonnana kaitseme," sõnas Maimets.

Kokkuvõttes näitavad tõendid, et vaktsiin on ohutu ja tõhus. Ühiskonna tasandil on see praegu teadaolevatest võimalustest sisuliselt ainus viis normaalsusesse naasta, kuigi väga kiiresti seda loota ei maksa.

Seetõttu lasi "Pealtnägija" toimetaja Kristjan Pihl vaktsiini ka endale teha. Pihl asub osalusvaatluse korras tööle hooldajana koroonapandeemia eesliinil Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH).