Ülikoolid jätkavad kevadsemestrit peamiselt kaugõppel
Kui põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased saavad nüüd taas koolipingis istuda ning valitsuse piirangute leevenedes võiksid seda teha ka tudengid, on ülikoolid siiski otsustanud alustada ka kevadsemestrit peamiselt kaugõppe vormis.
Praegu on tudengitel veel käimas peamiselt veebipõhine eksamiperiood, ent paari nädala pärast saab avastardi kevadsemester. Seda aga peamiselt ikkagi veebis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinna ülikooli ained toimuvad vähemalt märtsi lõpuni üldjuhul kaugõppena. Tallinna tehnikaülikool plaanib semestri kaks esimest nädalat tegutseda täielikult distantsilt ning edaspidi võivad auditooriumid täituda 50-protsendi ulatuses vaid juhul, kui pealinnas nakatumine vaibub.
Kuigi Tartu nakatumismäär on praegu veel väiksem, tegi sarnase otsuse ka Tartu ülikool.
"Üliõpilased paratamatult liiguvad, mitte ainult üle Eesti, vaid ka üle maailma kokku. Üliõpilased õpivad erinevaid aineid eri instituutides, see tähendab väga suure hulga inimeste omavahelisi kontakte. See on peamine põhjus," selgitas Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk.
Erandina tohivad tudengid kooli minna praktikumideks, mis peamiselt puudutab meditsiini- ja loodustäppisteaduskonda.
Humanitaarteaduste valdkonna õppeprodekaani ja professori sõnul on veebiõppe peamine probleem tehnilistest vahenditest sõltumine. Lisaks peaksid õppejõud veebiõppe toimimiseks muutma ka metoodikat. Kolmas probleem on tõsiasi, et kaugõpe on nii tudengile kui ka õppejõule vaimselt kurnavam.
"Need õppejõud, kes töötavad siin, Tartus, saavad, ma usun, natukene paremini hakkama. Aga meie valdkonda kuulub ka Viljandi kultuuriakadeemia, kus on väga palju praktilisi erialasid, näiteks näitlejad, muusikud, tantsijad ja nii edasi. Selge see, et selliste ametite puhul, kus on kehaline kohalolek ja treening oluline, seda veebis teha on ikkagi väga keeruline," rääkis Tartu ülikooli professor Anneli Saro.
Ülikoolid tõdevad, et kaugõppest tulenevat suurt õpitulemuste langust praegu veel märgata pole.
"Loomulikult on ka neid, kellele distantsõpe nii suurel määral ei sobi ja ei saa nii hästi hakkama, selles osas kindlasti on ka rahulolematust. Aga kõik mõistavad, et olukord on keeruline ja raske, parem on leida lahendusi, kuidas me saame õpet jätkata ja ära teha, mitte et me peaksime jääma äraootavale seisukohale, et mis nüüd saab," ütles maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve.
Toimetaja: Merili Nael