Vene diplomaat pööras Valgevene toetusistungi rünnakuks Eesti vastu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vene diplomaat Dmitri Poljanski Autor/allikas: kuvatõmmis

Eesti välisministeeriumi reedel korraldatud ÜRO julgeolekunõukogu mitteametlik kõrgetasemeline virtuaalistung Valgevene meediavabaduse toetuseks pöördus ootamatult Eesti enda vastu, kui sõna sai Venemaa alaline esindaja ÜRO juures, diplomaat Dmitri Poljanski, kes Eestit ründama asus.

ÜRO julgeolekunõukogus on Eesti eestvedamisel ka varem võetud teemaks inimõiguste olukord Valgevenes. Seekord oli fookus meediavabadusel, sest ajakirjanikud, kes sündmusi kohapeal kajastavad, muutuvad samuti valitsuse repressioonide ohvriteks. Ajakirjanikke on Valgevenes taga kiusatud, vahistatud ja pekstud.

Kui ÜRO julgeolekukomitee esindajad olid järjest oma ettekannetega olukorra üle muret avaldanud ja Eesti välisminister Urmas Reinsalu oli teinud ettepaneku luua rahvusvaheline mehhanism Valgevene rahumeelsete meeleavaldajate suhtes toime pandud kuritegude uurimiseks, läks sõnajärg üle Venemaa esindajale.

Veebiistungil osales Venemaa alaline esindaja ÜRO juures, diplomaat Dmitri Poljanski, kes teatas kohe sõnajärge enda kätte saades, et tema ei kavatse piirduda üksnes kolme minuti kõneajaga, kui teiste riikide esindajad on viie minuti kaupa ühepoolselt Valgevene võime rünnanud.

Poljanski sõnul esindas Valgevene meediavabaduse kaitseks korraldatud kohtumine selget provokatsiooni ja räiget sekkumist iseseisva riigi siseasjadesse.

"Mind üllatas ka meie Eesti võõrustaja kokkuvõte, mis näitab, et te ei taha selles küsimuses mitte avatud diskussiooni, vaid pigem illusiooni rahvusvahelisest ühtsusest ja samal seisukohal olevate riikide ühendkoori," ütles Poljanski. "Kas te meelega võtate rääkida ühe riigi siseasjadest, mis mitte kuidagi ei ohusta rahvusvahelist rahu ja turvalisust?"

Ta teatas, et teise riigi valimistulemuste süüdistamine kallutatuses ja võltsimises ei ole sugugi harv nähtus, tuues näiteks USA presidendivalimised. Poljanski küsis, miks ei arutata hoopis selle riigi presidendivalimiste tulemuste võimalikku võltsimist. Ta nimetas USA ja Valgevene valimistulemuste erinevat käsitlust räigete topeltstandardite rakendamiseks.

"Kas kusagil on olemas nimekiri "halbadest" riikidest, mille puhul lääne kolleegid vaikimisi toetavad valitsusvastast tegevust ja proteste, ja "headest", kus võimulolijatel on alati õigus? Miks te pöörate liialdatud tähelepanu sellistele ilmingutele ainult teatud riikides, aga eirate USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja, muide, ka Eesti enda puhul?" küsis Poljanski.

Ta tõi esile, et lääneriikide väide, nagu oleks Svjatlana Tsihhanovskaja saanud Valgevene presidendivalimistel 80 protsenti häältest, on tõendamata.

Lisaks süüdistas ta lääneriike mõnede Valgevene meediakanalite varjamatus toetamises.

"Kuidas te ei mõista, et selline toetus kallutab neid sõltumatusest kõrvale? Kas selline teguviis oleks tolereeritud teie riikides?" küsis Poljanski.

Seejärel võttis ta ette Eesti, süüdistades riiki Vene meedia tagakiusamises. Tema väitel ei saa venekeelne kodanikkond avaldada ajakirjanduses oma tõelist meelt ning väljaütlemised on tugevalt tsenseeritud. Näiteks tõi ta möödunud aastast suletud telekanali Sputnik, mis on tema hinnangul näide sõnavabaduse suukorvistamisest.

"Vene meediakanalil on sisuliselt võimatu avada Eestis pangaarvet," teatas ta seejärel ja teatas, et Venemaa ajakirjanikele ei anta Eestisse sisenemiseks luba.

Lisaks teatas ta, et Eesti jõuametkonnad kutsuvad venekeelsete kanalite esindajaid repressiivsetele selgitavatele vestlustele. Ta nimetas, et Sputniku ajakirjanike tagakiusamise tõttu tuleks rahvusvahelist tähelepanu hoopis Eesti meediavabadusele pöörata ning teatas, et Eestis toimub venekeelse rahvusvähemuse õiguste räige rikkumine, nimetades, et Eestis on suurim hulk kodakondsuseta inimesi, kel pole õigusi käia valimas või minna sõjaväkke.

"Valgevene kallal haukumine on teile lihtsam kui kodus asjade kordategemine. Ükski riik pole täiuslik," teatas Poljanski lõpetuseks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: