Rootsi kulutused riigikaitsele on viimastel aastakümnetel vähenenud ja jõudnud vahepeal kukkuda ühele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Viis aastat tagasi muudeti aga suunda ja järgnevatel aastatel lisandub 40-protsendine kaitseeelarve tõus.

Rootsi poliitikud on otsustanud riigikaitsesse senisest oluliselt rohkem raha panna. Peter Hultqvisti sõnul teevad rootslased seda vastusena Venemaa ohule.

"Selle taustal on Gruusia sündmused 2008. aastal ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal, see, mida me praegu näeme Valgevene kriisis ja jätkuvas Ukraina konfliktis. Me oleme ka näinud, et Venemaa uuendab oma sõjalist võimekust ja aeg-ajalt käituvad nad meie piirkonnas provokatiivselt," ütles Hultqvist.

Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri analüütik Robert Dalsjö ütles, et kuni Krimmi sündmusteni arvas enamus inimesi, et igavene rahu on saabunud. "Ja Venemaast saab aja möödudes läänelik normaalne liberaalne riik. Pärast Krimmi me mõistsime, et seda ei juhtu ja me peame valmistuma oma riigi osade kaitseks
ja võib-olla toetama ka teisi riike meie piirkonnas," lausus Dalsjö.

Rootsi ei ole NATO liige, aga teeb naaberriikidega üha tihedamat koostööd. Kas aga Rootsi oleks konflikti korral valmis NATO riike aitama.

"Me ei tea, milline stsenaarium see on. See sõltub sellest, mis toimub, aga me oleme valmistunud selleks ja loonud organisatsiooni nõnda, et me saaksime sellises olukorras langetada vajalikud otsused. See on küsimus valmisolekust ja see on kõige tähtsam," vastas Hultqvist.

Muuhulgas on Rootsi väed end taas püsivalt sisse seadnud Gotlandil, mis on oluline julgeoleku tagamisel Läänemerel laiemalt.