Rootsi suurendab märkimisväärselt oma kaitsekulusid. Mida see tähendab, milliseid täiendavaid võimekusi?

Viimane otsus tähendab tõusu ligi 40 protsenti 2025. aastani. Tuleb meeles pidada, et Rootsi riigikaitse liigub ülespoole madalalt tasemelt pärast pikaajalist rahuaja mõtlemist.

Alates 2015. aastast oleme hakanud üles ehitama riiklikku totaalkaitse süsteemi. See võtab aega ja palju raha, aga see konkreetne otsus tähendab uusi rügemente, tugevdatud õhukaitsevõimekust ja mereväe tugevdamist samuti. Peaks tegema palju rohkem, kui te minult küsite, aga see on alles algus.

Millisteks ohtudeks ja stsenaariumiteks Rootsi valmistub?

Ametlikult on valitsus ja parlamendikomisjon öelnud, et me näeme riski, et Rootsit võidakse rünnata konfliktis Läänemere piirkonnas, samuti võib suurem konflikt alata rünnakuga Rootsile. Nii et me näeme võimalikku ohtu ja sellepärast me taastame oma kaitsevõimekust.

Ja risk tuleneb Venemaast?

Jah, me ei muretse väga Norra pärast, kui nalja teha.

Ma arvan, et Eesti Televisioonile ei pea ütlema, et jutt käib Venemaast kui ohust rahule ja stabiilsusele regioonis. Aga ma tahan tähelepanu juhtida ka regioonile tervikuna, Arktikale ja Läänemerele korraga. Tuleb aru saada, et need piirkonnad on mõlemad julgeoleku vaates olulised. Rootsil on huvi mõlemal pool, mis tähendab, et me vajame võimekusi mõlema piirkonna stsenaariumidega hakkama saamiseks.

Millest me Arktika puhul näiteks räägime?

Arktikas tahab Venemaa näiteks kaitsta oma tuumavõimekusi Murmanski piirkonnas ja võib soovida kasutada Rootsi, Soome ja Norra territooriumi selleks, et laiendada näiteks nii-öelda turvatsooni. Lisaks on konkurents laevaliinidele ja looduslikele ressurssidele Arktikas.

Rootsi ei kuulu NATO-sse, aga Rootsil on koostöölepe NATO-ga. Mida see konflikti korral tähendab? Me loodame küll, et seda kunagi ei teki, aga juhul, kui konflikt tekib, kas Rootsi on näiteks avatud NATO liitlastele Balti riikide kaitsmiseks?

Rootsi julgeolekumõtlemises on solidaarsusklausel ja see ütleb, et Euroopa kaaslaste või Põhjala kaaslaste puhul, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed - ehk siis Norra ja Island -, ei jää Rootsi kõrvale ja ei vaata pealt, mis juhtub, vaid me aitame igal võimalikul moel, millega saame, ja vastutasuks loodame oma Euroopa ja Põhjala sõpradelt sama. See on Rootsi ametlik doktriin ja ma usun ning loodan, et nii ka läheb, kui juhtub halvim.

Ja millisest abist saab rääkida?

Raske on spekuleerida, sest me ei tea ju täpset stsenaariumit, aga me valmistame näiteks ette uusi rügemente Norra piiril, kus USA mereväelastel on eelpaigutatud varustus. See brigaad saab liikuda lõunasse Balti riikidesse või üles põhja Arktikasse. Nii et me valmistume NATO-lt konflikti korral abi vastu võtmiseks.

Gotland näib olevat üsna oluline punkt riigikaitses. Miks see nii on, saarel on taas sõjavägi ja uued plaanid näevad ette selle kaitse tugevdamist?

See, kes kontrollib Gotlandit, kontrollib mereliiklust ja õhuliiklust Baltikumi, Norra ja Suurbritannia vahel. See on üks strateegilisemaid saari Läänemerel, aga ma tooksin ka välja Soome Ahvenamaa, Bornholmi ja Eesti Öseli ja Dagö, nagu me rootsi keeles neid nimetame.

Mida Rootsi püüab seal teha?

Me ehitame saarel üles iseseisvat võitlusgruppi, mis koos Kodukaitse, õhukaitse ja mereväega suudaks kaitsta saart äkilise strateegilise rünnaku vastu, ei tohiks olla nii kerge Gotlandile jalga maha saada. See on põhjus, miks me oleme sinna püsivad väeüksused pannud.

Me ei tohiks ärgata mõnel hommikul avastusega, et Slite sadamas on laev, kust tulevad maale rohelised mehed äärmiselt kõrgetasemeliste õhukaitsesüsteemidega. Seda ei tohiks juhtuda. Me tõstame taset ja panuseid sellise operatsiooni vastu. See on põhiline eesmärk Gotlandi kaitse tugevdamiseks, et teha raskemaks seal millegi saavutamine.

Kuidas te hindate meie piirkonna kaitsekoostööd? Kas see on enam-vähem hea või saaks seda parandada?

Muidugi saab seda parandada. Me näeme, kuidas Rootsi ja Soome teevad palju koostööd, aga samuti me näeme palju koostööd NATO riigi Norraga. Ja Rootsi ja Soome teevad koostööd ka USA-ga. Me oleme seda arengut viimastel aastatel näinud ja muidugi on võimalik rohkem teha, näiteks teeme me rohkem koostööd Taaniga lõunas ja muidugi saab koostööd tihendada ka teiste partneritega.