Viimasel ajal on lääne meedias ilmunud erinevad analüüsid selle kohta, et Venemaa võib valmistuda Balti riike sõjaliselt ründama.

Näiteks ilmus kolmapäeval väljaandes Wall Street Journal lugu "Euroopas süveneb hirm sõja laienemisest väljapoole Ukrainat".

Briti väljaanne The Telegraph kirjutas esmaspäeval, et Moskva kasutab Kaliningradis asuvat GPS-signaali segajat, et suunata riiki ründavaid Ukraina droone NATO õhuruumi. Artiklis rääkinud ekspertide sõnul võib Venemaa taktika kujutada endast agressiooniakti NATO vastu.

Alates märtsist on Venemaa elektroonilise häirimise tõttu ümber suunatud Ukraina droonid kukkunud alla Eestis, Lätis ja Soomes. Möödunud nädalal tulistas NATO F-16 hävitaja esmakordselt alla Eesti õhuruumi sisenenud drooni. Samal ajal süüdistas Venemaa Balti riike selles, et lubab Ukrainal oma õhuruumi Venemaa ründamiseks kasutada ning ähvardas kättemaksuga.

Rainer Saksa sõnul on Venemaa sama süüdistust ka varem kasutanud ning ühe põhjusena üritab riik sellega juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et Vene õhutõrje ei suuda Ukraina droone Venemaa õhuruumis maha võtta.

"Üritatakse seda süüd hajutada. Üldisem põhjus, miks seda tehakse, on ikkagi see, et me näeme, et lääne meedias juba mitu aastat räägitakse sellest, et Venemaa hakkab kohe Balti riike ründama. Sellega on loodud kontekst sellistele infooperatsioonidele, mida Venemaa harrastab. Ma arvan, et see on põhiline põhjus," ütles Saks.

Märtsikuus levis sotsiaalmeedias ja samuti lääne meediaväljaannetes Narva rahvavabariigi narratiiv, ehk uudis sellest, kuidas sotsiaalmeediagrupis kutsutakse üles "Narva rahvavabariigi" loomiseks.

"See on ka meie enda tehtud, ega seda Venemaal keegi ei ole teinud," kommenteeris seda Saks.

"Loomulikult sellised infovood, mis kestavad pikemat aega, annavad võimaluse neid ära kasutada. See on põhjus, miks neid aeg-ajalt tehakse, et see Balti teema oleks jälle üleval. Aga väita, et mingisugune suurem infosõda käib igapäevaselt... Ta ühtepidi käib globaalsel tasandil, aga sellist, mis oleks ainult Balti riikide vastu, ma ei näe. See on üldine Ukraina sõja kontekstis toimuv strateegiline infosõda, mis haarab palju suuremat osa maailmast kui Balti riigid," ütles Saks.

Viimasel nädalal on Venemaa ähvardanud rünnata massiliselt Kiievit ning edastanud näiteks USA-le sõnumi, et riik oma diplomaadid Kiievist evakueeriks. Sellele eelnes Venemaa poolt Kiievile tehtud massiivne ballistiliste rakettide rünnak möödunud nädala pühapäeval. Samas on Moskva alates 2022. aastal alanud täiemahulisest pealetungist pea iga päev korraldanud Ukraina vastu massilisi raketi- ja droonirünnakuid.

Saksa sõnul üritab Venemaa selliste sõnumitega taas strateegilist initsiatiivi haarata.

"Venemaal on probleem olnud strateegilisel tasandil initsiatiivi hoidmisega. See on tekkinud aastal 2022. aasta teisel poolel ja mõned lühemad hetked on olnud veel, kui oli Prigožini mäss näiteks. Ka praegu on kujunenud selline olukord, kuna Ukraina on peatanud Venemaa pealetungi juba pikemat aega tagasi. Aga on ka järjest rohkem korraldanud õhurünnakuid Venemaal. Viimane rünnak Moskvale seoses 9. maiga, kus Ukraina omakorda korraldas Venemaa suunal väga tugeva infooperatsiooni ähvardustega paraadi ajal Venemaal midagi rünnata... See on nüüd see koht, kus Venemaa üritab seda narratiivi tagasi pöörata, et strateegiline initsiatiiv oleks nende käes," lausus Saks.

Saks rõhutaski asjaolu, et Venemaa ründab tegelikult Kiievit üsna regulaarselt droonide ja rakettidega.

"Siin võib näha, et on pikemaid pause, on lühemaid pause, aga Ukraina pealinna on pidevalt rünnatud. Kuidas sa selles olukorras, kus sul tegelikult ei ole mingit uut võimet tekkinud, saad seda strateegilises pildis kuidagi võimendada? Sa pead sinna andma juurde mingi täiendava info nüansi. See surve saadikutele lahkuda annabki selle, et ta tagab meediakajastuse," ütles Saks.

"Ega Venemaal ei olegi tekkinud mingit uut jõudu neid raketirünnakuid läbi viia. See ongi infooperatsioon, üritatakse seda võimendada, et saada strateegiline initsiatiiv enda kätte uuesti kindlalt tagasi," lisas Saks.

Saksa sõnul võtab lääne meedia Venemaa erinevatest sõnumitest ja sotsiaalmeediapostitustest väga kergesti tuld ning seetõttu ilmuvad tihtipeale olukorrast üsna kriitikavabad kajastused.

"Venemaa on sellise olukorra nimel töötanud aastaid ja töötab ka edasi. See nii lihtne ei ole. Küsimus ei ole sotsiaalmeedia postitustes, vaid me näeme, et see on väga mitmedimensiooniline. Kõigepealt on mingid nii-öelda arvamusliidrid, kes väljendavad täiesti hullumeelseid asju. See levib meedias, selle ümber tekivad lääne meedias arutelud ja siis tulevad mingisugused parlamendiliikmed, kes kordavad natuke mõõdukamalt sedasama asja. Ja lõpuks on poliitilistel liidritel võimalus valida seda hetke, kui ta oma postituse teeb, mis tegelikult tähendab mingit avaldust. Kui see on juba president, siis tal on väga suur poliitiline kaal. Inforuum on sisse töötatud ajakirjanduse poolt – ta läheb sinna konteksti, mis on juba loodud, ja see teeb ta tugevaks. Muidu tühjalt kohalt tõenäoliselt tal sellist mõju ei pruugiks olla. Niimoodi need suured narratiivid tekivad ja kinnistuvad. Tõepoolest, lääne meedia selles mõttes kohati töötab kriitikavabalt sellega kaasa, see on nende nõrkus," rääkis Saks.

Saksa sõnul aga konkreetseid märke sõjategevuse laiendamiseks Venemaa poolt näha ei ole.

"Fakt on see, et hetkel selliseid märke, et Venemaa valmistuks otseselt sõjaks, ei ole. Samas on nad kogu aeg pidanud vastasseisu NATO-ga endale suureks väljakutseks ja nad on selleks üldiselt valmistunud. Aga hetkel on nad seotud sõjategevusega Ukrainas. Ma väidan küll, et praegu ei ole näha ühtegi infot, et nad valmistuksid sõjategevuse areaali kuidagi laiendama. Sellel mingit faktipõhisust taga ei ole," ütles Saks.

Välisluureameti ohuhinnang ei ole nende tänavuses aastaraamatus avaldatuga võrreldes muutunud. "Venemaal puudub kavatsus Eestit või mõnd teist NATO liikmesriiki eelseisval aastal sõjaliselt rünnata. Selle olukorra säilimiseks ka kaugemas tulevikus peame jätkama Venemaa heidutamist ja oma kaitsevõimesse investeerimist," teatas ameti pressiesindaja kolmapäeval ERR-ile.