Möödunud nädalal teatati koroonavaktsiini kõrvaltoimetest 71 juhul

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroona vastu vaktsineerimine. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Möödunud nädalal teatati 71 juhul koroonavaktsiini kõrvaltoimetest. Neist 70 puudutas Pfizeri/BioNTechi vaktsiini ja üks Moderna vaktsiini.

Mööduinud nädalal vaktsineeriti Eestis 7488 inimest. Kõrvaltoimetest teatati 71 juhul, mis teeb 0,95 protsenti kõigist vaktsineerimistest.

70 teatisest kaks, mis Pfizeri/BioNTechi vaktsiini kohta esitati, olid tõsise reaktsiooniga. Suurem hulk kaebusi - 36 - esitati teise vaktsiinidoosi süstimise järel. Neist kõigis kirjeldati häirivamaid, kuid mittetõsiseid reaktsioone võrreldes esimese annusega. See on ravimiameti teatel vastavuses ravimi omaduste kokkuvõttega.

Esimese annuse järel ilmnes kõrvalnähte 28 juhul, neist kaks olid tõsised reaktsioonid.

Ühel juhul ülitundlikkusreaktsioon, mille puhul allergiline reaktsioon tekkis kümme minutit pärast vaktsineerimist; patsienti raviti antihistamiinikumi ja adrenaliiniga, haiglaravi ei olnud vajalik ja vaktsineeritu paranes täielikult.

Teisel juhul tekkis vaktsineeritul kaks päeva pärast vaktsineerimist nägemishäire, kõnehäire, halb enesetunne, nina, ninaneelu ja huulte tuimus ning jäseme tundlikkushäire. Patsient vajas ravi, kuid paranes täielikult.

Kergematest kõrvaltoimetest nimetati süstekoha valu või kõvastumist, turset, punetust, süstekäe valu ja tuimust; samuti peavalu, pearinglust, halba enesetunnet, nõrkust ja jõuetust, uimasust, väsimust, unetust, tasakaalu- ja koordinatsioonihäiret, palavikku, higistamist, külmavärinaid, kuumatunnet, lihasvalu, liigesvalu, seljavalu, alaselja tundlikkushäiret, lihaskangust, lümfisõlmede turset ja valulikkust, kurguvalu, nohu, köha, silmade tundlikkust, südamepekslemist, vererõhu tõusu, valu rindkeres, nahasügelust, nõgestõbe (mis vajas raviks antihistamiinikumi), vaktsineerimisega seotud stressireaktsiooni nagu kuumatunne ja lihastõmblused, iiveldust, kõhulahtisust, kõhuvalu, maitsetaju ja lõhnataju kadu, tromboflebiidi, ühe kehapoole lihasnõrkust, äkk-kuulmisnõrkust, hingamisraskusi ja bronhospasmi, näo tundlikkushäiret.

Kõik kõrvaltoimeid kogenud inimesed paranesid paari päevaga või olid teatamise hetkel paranemas.

Hooldekodu elanikke hakati vaktsineerima 11. jaanuarist. Eelmisel nädalal saadeti ravimiametile üks teatis, kus 84-aastase- naisel tekkis palavik, halb enesetunne ja söögiisu langus.

Varasemalt on ravimiametile saadetud kaks teatist, kus eakatel kirjeldati halba enesetunnet ja nõrkust. Ühel juhul tekkis patsiendil palavik ning halva üldseisundi tõttu viidi ta haiglaravile.

Ravimiamet on teadlik ka kahest vaktsineeritud eaka (85 a ja 91 a) surmast. Vaktsineerimise järgselt kõrvaltoimeid (sh palavikku või oksendamist) ei tekkinud ning arstide hinnangul puudub nendel juhtudel seos vaktsiiniga.

Alates detsembri lõpust, mil vaktsineerimisega alustati, on Eestis vaktsineeritud kokku 26 126 korral (neist 2404 inimest ehk 9,2 protsenti teise doosiga). Neist 25 651 on saanud Pfizeri/BioNTechi vaktsiini ja 475 Moderna vaktsiini. Seetõttu on ka esimese kohta kõrvaltoimete teatisi rohkem.

Alates vaktsineerimise algusest 27. detsembrist on ravimiametile esitatud kokku 158 kõrvaltoimete teatist. See moodustab 0,6 protsenti kõigist vaktsineerimistest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: