Kui seni arvestas Pfizer Eesti vaktsiinitarneid 9750 doosi kaupa, sest ühest viaalist sai ametlikult viis doosi kätte, kuigi õige nõelaga võttes õnnestus ka kuus doosi saada, siis nüüdsest käib vaktsiinitootja arvestus ka ametlikult kuue doosi kaupa. Seega edaspidi on sama koguse vaktsiinitarne saatelehel senise asemel kirjas 11 700 doosi. Paraku kajastub see ka vaktsiinide kohta väljastatavatel arvetel - alates sellest nädalast küsib tootja raha juba kuue doosi arvestuse alusel. Paraku ei õnnestu alati kuut doosi ühest viaalist välja võtta.

Rootsi juba teatas sel nädalal maksete peatamisest Pfizerile, sest ei pea uut arvestust ja suuremat rahaküsimist õigustatuks, kuivõrd alati kuut doosi viialist kätte ei saa.

Eesti omale sellist jäikust lubada ei saa, otsides muid viise, kuidas vaktsiinitootjaga arvetes kokkuleppele jõuda.

"Kui algselt oli arvestus viis doosi viaalist, siis alates eelmisest nädalast on nad läinud kuue doosi arvestusele Pfizeris. Eelmisel nädalal tuli meile ikkagi arve veel viie doosi arvestuses, aga sel nädalal on ka meile tulnud arve kuue doosi arvestuses," ütles sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise juhtrühma juht Heli Laarmann Vikerraadio saates "Uudis+".

"Kuuele doosile üleminekul on mitu aspekti: ühelt poolt, nõus, kui saab ühest viaalist rohkem, siis muidugi tuleb ära kasutada kõik need doosid. Aga siin on keeruline see, et selle ülemineku puhul ei ole antud piisavalt üleminekuaega. See tähendab, et meil on selle kuue doosi väljavõtmiseks vaja teatud omadustega süstlaid-nõelu. Eesti puhul on hea see, et oleme väga kiirelt reageerinud ja terviseametil on need süstlad-nõelad olemas, mis peaksid võimaldama viie asemel kuus doosi viaalist välja võtta. Aga hetkel meil puudub veel ülevaade, kas viie doosi asemel kuue väljavõtmine õnnestub alati, kui suur protsent selle spetsiifilise nõelasüstlaga ei saa kuut doosi kätte Eestis. Püüame ülevaadet saada haiglate abiga ja kaalume-vaatame siis, mis meil need võimalused on," selgitas Laarmann.

Laarmanni sõnul on üks võimalus läheneda probleemile EL-i üleselt ühiselt. Rootsi meetodit peab ta radikaalseks. See on lahendus, mis edasi ei aita. 

"Me ei saa ettevõttega päris suusad risti minna. Mis oleks mõistik lahendus, et tarned jätkuksid ja kuus doosi alati välja tuleks – seda kindlust tahame tegelikult," lisas Laarmann.

Pfizerilt on Eesti saanud jaanuaris 49 140 doosi vaktsiini ja Modernalt siiani 1200 doosi. Sel nädalal tuleb veel 1200 doosi, nii et kokku on Eesti saanud jaanuaris 51 540 doosi vaktsiine kahelt tootjalt.

Veebruaris peaksid tarned suurenema, juhul kui samuti tarneraskustest juba ette hoiatanud AstraZeneca sel nädalal Euroopa Liidult müügiloa peaks saama.

Eellepingute järgi ootab Eesti veebruaris Pfizerilt umbes 48 000 doosi, Modernalt 14 400 doosi ja AstraZenecalt 75 000 doosi ehk kokku umbes 137 400 doosi. Nendega peaks olema võimalik kõik soovi avaldanud tervishoiutöötajad, hooldekodude elanikud ja töötajad veebruari lõpuks ära vaktsineerida.

Märtsi tarnete osas on aga endiselt palju lahtist. Teadmata on AstraZeneca tarnekogused. Moderna on lubanud esimeses kvartalis kokku tarnida 30 000 doosi, nii et märtsis peaks jõudma veel umbes 13 200 doosi. Lisaks peaksid tulema Pfizeri tarned uue arvestuse alusel ehk umbes 11 700 doosi nädalas.

AstraZeneca selgitused ei rahulda

Reedel ja esmaspäeval kuulas riikide esindajatest koosnev vaktsineerimise juhtrühm esimest korda AstraZeneca esindajate selgitusi tarneraskuste kohta. Heli Laarmann tunnistab, et need selgitused ei olnud veenvad.

"Selgitused jäid nõrgaks nii reedesel kohtumisel kui ka esmaspäeval toimunud kohtumisel, kus sisuliselt presenteeriti AstraZeneca poolt samu numbreid ja tõdeti, et neil on tootmises raskusi, millega nad pole osanud arvestada. Kui arvestame, et AstraZeneca sõlmitud eelostuleping sai allkirjastatud juba augusti lõpus, siis pidi see teadmine neil oluliselt varem olema. Kui teame ka seda, et AstraZenecal on toimunud tootmine, siis sellises situatsioonis ei kõlanud need väited väga usutavalt," ütles Laarmann.

Millise detailsusega kogustes kokku on lepitud, ei saanud Laarmann konfidentsiaalsuse tõttu öelda, kuid kinnitas, et detaile on palju ja kindlasti on detailsuse aste suurem kui tootja avalikkusele esitatud väide, et nad on lepinguga lubanud üksnes teha oma parima, konkreetseid lubadusi andmata.

Riskirühmad kuues jaos

Riskirühmade vaktsineerimine hakkab toimuma kuues jaos. Selle jaotuse põhimõtted ja järjekorra töötas välja perearstide selts.

Alustatakse nendest, kes on üle 80 aasta vanad. Vaktsineerima kutsutakse perearstikeskuse poolt.

Järgmine rühm, keda riskirühmast tahetakse vaktsineerimisele kutsuma hakata, on üle 70-aastased inimesed, kel esinevad teatud haigused-seisundid, mistõttu nad kuuluvad väga kõrge riski alla.

Seejärel saavad kutse kõik üle 70-aastased inimesed, sõltumata kaasuvatest haigustest.

Neile järgnevad 60-69-aastased inimesed, kel on erinevad haigused-seisundid.

Seejärel inimesed vanuses üle 60, kel esinevad teatud haigused-seisundid.

Siis inimesed vanuses 50-59, kel on haigused-seisundid, mistõttu nad riskirühma kuuluvad.

Viimasena on riskirühmas inimesed vanuses 16-49, kel on teatud haigused ja seisundid, mistõttu nad riskirühma kuuluvad.

Kuigi riskirühma on arvestatud 360 000 inimest, ei pea Laarmann seda perearstikeskustele liigseks koormaks.

"Põhiline limiteeriv faktor lähikuudel on meil vaktsiinikogused. Konkreetse perearstikeskuse võimekus sõltub sellest, kuidas nad vaktsineerimise endal korraldavad. Küllap teevad nad otsuseid väga ratsionaalselt. Usun, et riskirühmade inimesed saavad seal väga kenasti ära vaktsineeritud," ütles Laarmann.

Riskirühmade vaktsineerimine peaks käima maikuuni välja, misjärel avatakse vaktsineerimisvõimalus kogu elanikkonnale.

Enne seda aga on vaja ära vaktsineerida veel kõrgeima nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad. Laarmanni sõnul hakatakse sellega tegelema osaliselt paralleelselt riskirühmadega, kui neist enamik on juba vaktsineeritud.

"Me tahaksime alustada selle rühma vaktsineerimist märtsis. Avame selle rühma esimesel võimalusel, mis praegusi tarneid vaadates on märts. Eks riskirühma vaktsineerimine võtab ka natuke aega, mingist hetkest kindlasti on nii, et meil on suurem hulk nendest juba vaktsinereitud ja saame tuua järgmise rühma juurde, et hakata pakkuma vaktisneerimist ka neile. Eelmise rühma vaktsineerimisega lõpetamine ei ole see, mis hoiab kinni järgmise rühmaga alustamist," selgitas Laarmann. "Riskirühm on need inimesed, kes võivad raskemalt haigstuda, mistõttu on nende vaktsineerimine väga oluline, võimalikult palju neist peaks saama vaktsineeritud."

Sotsiaalministeerium on saanud väga palju pöördumisi ametite esindajatelt, kes kõik end elutähtsate teenuste eelisvaktsineeritavate nimekirja saada soovivad.

"Neid pöördumisi on väga-väga palju meil olnud. Tahaks, et saaksime kõigile ja kohe vaktsineerimist võimaldada, aga paraku reaalsus on karm ja vaktsiinitarned pole lähiajal sellises suruuses, nagu me tahaksime. Oleme need pöördumised kokku kogunud, oleme küsinud erinevate eluvaldkondade vastutavate ministeeriumite käest täiendavat infot eesliinitöötajate elutähtsate teenuste vaktsineerimise vajadusi. Sellised koondatabelid nendest kõrgeima nakkusriskiga eesliini töötajatest ja elutähtsate teenuste osutajatest on meil olemas ja veebruari keskpaigaks, koostöös ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ja ekspertidega tahame välja tulla selle konkreetse plaaniga, kus on paraku ka mingi järjekord vajalik. Päris kõigile korraga ei saa vaktsineerimist pakkuda," tõdes Laarmann.

Samuti on pooleli arutelud, mis saab inimestest, kes on lasknud end vaktsineerida mõne EL-is mitte tunnustatud vaktsiiniga, näiteks Venemaal loodud Sputnikuga.

"Üldine kõige mõistlikum lähenemine tundub nii, et näiteks kui Brasiilias - juhuslik näide - on riik andnud hinnangu, et üks või teine vaktsiin on kvaliteetne, need on läbinud kõik riigi nõudmised, siis see vastastikune tunnustamine on tavapraktika. Ilmselt peaks lähtuma sellestsamast, et kui teine riik vaktsiini tunnustab, siis ka meie tunnustame. Aga erinevatel osapooltel on ilmselt erinevad arvamused, nii et ootame siin veel natuke," ütles Laarmann.