"Väga palju see hanke maht sõltub sellest, mis on suudetud ette valmistada. Ma ei pea silmas mitte ainult projekte, aga ka kogu muud ettevalmistustegevust. Seal on detailplaneeringud, seal on maade küsimused, seal on keskkonna küsimused ehk terve rida asju, mis tuleb läbirääkida. Kui ühe projekti maht ajada väga suureks, siis oht on, et kuskil pisikeses kohakeses võib see asi takerduda. Näitkes maade või keskkonna küsimuste taha ja siis seisab kogu see suur projekt," ütles Taavi Aas.

Ta lisas, et kui rekonstrueerida pikk maantee lõik, siis läheb liikluse ümberkorraldamine kohe palju keerulisemaks.

Järgmise kahe aasta jooksul avaneb Aasa sõnul võimalus kaasta Euroopa Liidu rahastus.

"Ei saa lasta tekkida olukorral, kus hinnad hakkavad tõusma sellepärast, et on nii palju projekte korraga töös. Siin peab olema väga hästi koordineeritud. Nii et ma tegelikult lähima paari aasta jooksul sellist vajadust, et meil oleks täiendavalt neid projekte finantseerida - see peab olema väga läbi kaalutletud, kui seda teha."

Transpordiameti maanteehoiu teenistuse direktor Raido Randmaa sõnul tähendaks näiteks Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine ühe projektiga pigem hinnatõusu. Kui huvi tunneks ka mõni välismaa ettevõtja, kaasneks nende võimaliku odavama hinnaga väiksem maksutulu Eestis.

"Kui me ühe korraga need mahud hästi kõrgeks ajaksime ja neid välja ehitama hakkaksime, siis kindlasti toimuks turu kuumenemine, kus läheksid hinnad ülesse. Meil oleks vaja hästi palju ressurssi nii inimeste kui ka tehnika näol. Peale seda, kui me need kõik valmis saame, oleks päris suur kukkumine turul. Nii inimressursi, tehnikaressursi kui ka rahalise ressursi mõttes on sellistel investeeringutel mõistlik stabiilsus, mida vaikselt võib kasvatada, aga ei ole vaja väga suuri jõnkse üles ja alla," rääkis Raido Randmaa.