Varsti peaks kontorirottide elu muutuma märksa mugavamaks – kui silmanägemine jääb kehvemaks, siis pole enam vaja oodata üle kahe aasta toimuvat tervisekontrolli, et lasta tööandjal uued prillid osaliselt kinni maksta. Sotsiaalministeeriumi plaanitava muudatuse järgi võib alates märtsist kohe sammud seada silmaarsti või optometristi poole.

Silmaarstide hinnangul on muudetav määrus ajale jalgu jäänud.

"Meie teada ei põhjusta kuvarid kahjustusi silmale. Vähemalt tänapäevased kuvarid ei põhjusta prillide kandmist; ei põhjusta seda ka, et prilliklaasid läheksid tugevamaks," lausus oftalmoloogide seltsi juht Mikk Pauklin.

Teine asi, mis Pauklini sõnul küsitavusi tekitab, on kuvariga töötajate eelistamine.

"Kui on ette nähtud, et tööandja peab töötajatele lähedalt vaatamise prillid kompenseerima, siis miks ei ole seda ette nähtud kõikidele töötajatele. Väga paljudel tööaladel on vaja hästi näha nii lähedalt kui keskmiselt kauguselt, olgu see siis õmbleja või muusik või keevitaja," rääkis Pauklin.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Eneken Sepp nõustub silmaarstidega, et töö arvutiga on üks, aga kindlasti mitte ainus nägemusteravuse mõjutaja, oma osa on ka ealistel iseärasustel. Sepa sõnul õmblejatele ja teistele nii-öelda silmadega töötajatele plaanitav muudatus siiski ei laiene.

"Kui tööandja tuvastab, et on koormus töötaja silmadele, siis ta saab tegevuskavas ette näha, et ta suunab töötaja silmade ja nägemise kontrolliks töötervishoiuarsti juurde," ütles Sepp.

Kaubandus-tööstuskoda aga leiab, et muudatus soosib soodustuse kuritarvitamist ning vaja oleks täpsustada, mis juhtudel ja kui tihti on õigus hüvitist küsida.

"Kas see on mingid korrad aastas, kas saab tööandja otsustada, et seda hüvitamist piiratakse – see ei saaks olla iga kuu või mis tahes põhjusel, et kui prillid ära kaotab või need lihtsalt katki lähevad," lausus kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Sepa sõnul saab tööandja reguleerida, mitu korda aastas ta näiteks prille hüvitab, mis on prilli hüvitamise maksumus. "Tööandja saab ka ette näha, et millistel juhtudel ta prille ei hüvita," ütles Sepp.

Paltsi sõnul tööandja saab selliseid otsuseid teha, kuid need on õiguslikult vaieldavad. Sepa sõnul on kavas määrust muuta nii, et kuvariga töötamisest põhjustatud nägemishäirete asemel pannakse kirja, et tekkinud nägemishäired häirivad kuvariga töötamist.

Prillide hüvitist on praegu õigus saada neil, kes poole oma tööajast töötavad arvutiga.