Valner Valme: kastist väljas sambakunst

Foto: Kairit Leibold / ERR

Head aega, staatilised ausambad! Viljandi avas Eestis protsess-skulptuuride ajastu, deklareerib Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris.

Veel mõne kuu eest poleks osanud arvata, et koroona, valitsuse ja majanduskriisi uudiste keskel kõlab meedias enim hoopis poplaulja Jaak Joala nimi. Joala kujust on kujunenud aasta kunstisündmus, seda võib öelda juba veebruari algul.

Sellist häppeningi pole olnud pronkssõduri ega kommunismiohvrite memoriaali ümber, Marie Underi ega Juri Lotmani mälestusmärkide puhul, ainult Pätsi pea võib hakata konkureerima.

Ma ei imestaks, kui paari kuu pärast selgub, et Joala samba saaga on lavastanud Semper ja Ojasoo või Renate Keerd. Monument, see on ju midagi seisvat. Mati Karmini versioon Jaak Joala mälestusest ning selle ümber toimuv on aga üsna kineetiline, isegi kinematograafiline.

Kõigepealt avatakse monument enne avamist: keegi tõmbas öösel salaja kile pealt. Siis avatakse päeval kuju ametlikult, aga erilise pidulikkuseta. Skandaal küdes peotagi. Idee taga olid Karmin ja Isamaa boss Helir-Valdor Seeder, kes on muuhulgas Viljandi linnavolikogu esimees, skulptuuri tellis MTÜ Meie Viljandi, mida esindab tore Soome mees Harri Juhani Aaltonen.

Konkurss oli veidi väledavõitu ning raha ja tellimus läksid kellele muule kui Mati Karminile. Inimesed ei olnud rahul ei välkkonkursiga, kus Karminil olid pehmelt öeldes eelised, avaliku aruteluta tekkinud ausambaga, selle asukohaga ega ausamba estraadilikkusega, et mida kellad ja viled. Mõnele selline Joala ka meeldis, aga need hääled hüüti maha nagu normaalses demokraatlikus debatis ikka; teistele ei meeldinud, aga vaatama ja ilma imet imetlema tuldi ikka.

Aasta esimestel päevadel pinged 31. detsembril avatud skulptuuri ümber aina kasvasid. 14. jaanuaril teatas Viljandi linnapea Madis Timpson, et Joala kuju võetakse maha. Niigi popp kunstiteos kujunes tõeliseks turismimagnetiks, saabuti üle Eesti kaema ja koroona ajal hinge vaakuv Viljandi majutus ja toitlustus sai pisut eluvaimu jälle sisse.

Kuju jäi aga avaliku arvamuse tormituultes ometi püsti. Vähe sellest, peagi ilmus Joalale seltsiks Üllar Jörbergi kummitusmonument, mis ilmub ja kaob, ning kena grafiti Vello Orumetsast kirjaga "Sambarütmis". Folgipealinnast Viljandist sai Eesti estraadipealinn.

Lõpuks otsustas Viljandi linnavalitsus samba kasti lüüa. Plinkivat ja üürgavat Joala skulptuuri katab nüüd vineerümbris, mis jätab pisikesest Posti tänava pargist eriti veidra mulje.

Esmalt represseerisid kujusepitsejad teisi skulptoreid, kel ei lastud oma Joalaid luua, siis represseeriti koleda kujuga Joalat ja tema mälestust, siis kõiki ausaid kodanikke, kes tundsid end monumendi ümber-nurga-sünnimeetodist puudutatuna, nüüd mindi juba pargi kallale, mille ilmet rikub vineermonster.

Lage vineer inspireeris õnneks tundmatut kunstnikku, kes kinnitas sellele oma värske teose "Kastis laulja" Jaak Joala äratuntava pildiga.

Sammas jääb kasti, kuni kestab vaidlus linnavalitsuse, kuju püstitanud MTÜ Meie Viljandi ja Maire Joalat esindava advokaadibüroo vahel. Iga päev võib aga tuua uusi arenguid lavastuses "Jaak Joala, nagu me teda ei mäleta".

Narva võtaks kuju endale, kuulda on olnud Venemaa huvist. Kas teisaldamisel ilmuvad lagedale Karmini versiooni Joalast pooldajad? Millise Joala saab Viljandi Posti tänava nurgapark asemele?

Oleks ju kurb, kui pargis, kus väidetavalt keegi ei käinud, enam keegi ei käiks. Või tasuks sinna varakult paigaldada malbe, traditsiooniline ausammas täitsa elus olevale Trad.Attack!'ile ja oodata Joalaga kirgede jahtumiseni?

Nagu ütles Ivo Linna, Jaagul oli huumorimeelt ja võib-olla ta oskaks seda sõud hinnata, mille on lavastanud anonüümseks jääda sooviv lavastaja või siis lihtsalt poolkogemata asjaomased isikud, sest nagu häppeningi mõistegi endas kätkeb: asjad lihtsalt hakkavad juhtuma! Isegi kui Karmini Joala sel kujul kaob, situatsioonikunstiteos on sündinud ja läheb Eesti kultuurilukku. Tõeliselt kastist väljas kunst, isegi kastis olles.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: