Eamets: üleskutse euroala riigivõlgade kustutamiseks ilmselt läbi ei lähe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reede hommikul tegi üle saja majandusteadlase ühisavalduse, milles ärgitavad Euroopa Keskpanka kustutama osaliselt euroala riigivõlga. Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets usub, et ilmselt seda ei juhtu.

Ettepanekule on tema sõnul kaks olulist lähenemist: poliitiline ja majanduslik.

"Poliitiliselt, kui tõesti sellise asja teeme, siis selgub, et me ütleme päris paljudele EL-i liikmesriikidele, sealjuures ka Eesti, aga mitmed põhjariigid, et te olete siiamaani kõike täiesti valesti teinud. See saadab signaali, et senised jõupingutused kontrollitud laenupoliitika hoidmiseks on olnud valed," ütles Eamets Vikerraadio saates "Uudis+".

"Kui me majanduslikust aspektist räägime, siis see raha on ju ikka kuskil olemas ja ta istub suurimas osas kuskil erasektori käes." Paljudele Itaalia kommertspankadele tuleks Eametsa hinnangul sel juhul öelda, et nüüd on neil vähem raha. "Selle tagajärjel laseks Itaalia oma pangasüsteemi piltlikult öeldes õhku, mida ta kindlasti poleks nõus tegema, sest seal on inimeste hoiused ja pensionid," selgitas ta.

Kui võlakirjad on aga keskpanga käes, siis see pensionikogujaid otseselt ei mõjuta, lisas Eamets. Samas võib see mõjutada euro usaldusväärsust ja kurssi, arvas ta.

Head alternatiivi võlgade lahendamiseks Eametsa sõnul aga ei ole. Samas eeldatakse ta sõnul ikkagi, et koroonakriisist löögi saanud majandus taastub ja hakkab kasvama, mis toob raha trükkimise tõttu kaasa ka suurema inflatsiooni. Sellest hakkab võlakoormus, kui võlgu juurde ei võta, mõne aja pärast vähenema. "Suurte riikide nagu Itaalia puhu on ainuke lahendus majanduskasv," ütles ta.

Viimasel ajal leviv uus majandusteooria, mille kohaselt riigid ei peaks rasketel aegadel kokku hoidma, vaid pigem rohkem kulutama, töötab Eametsa sõnul näiteks Ameerika Ühendriikides, kus riik ise kulude ja defitsiitide katteks trükib raha juurde, kuigi sellest on ka oodata inflatsiooni ja hindade tõusu.

Euroopas Eametse meelest selline asi aga ei toimiks, sest Euroopa Liit koosneb erinevate eelarvete, maksusüsteemide ja rahapoliitikaga riikidest. Kindlasti tekitaks see tema sõnul ka terve rea juriidilisi probleeme ega toimiks suurriik Saksamaa vastuseisu tõttu.

Surve sellise poliitika jaoks ei kao aga Eametsa sõnul kuhugi, sest kriisi mõjul suureneb võlakoormus ja probleemid süvenevad.

"See, kuidas EL suudab koordineerida oma eelarve ja eelarvepoliitika reegleid, teiselt poolt on meil Frankfurt ja Euroopa Keskpank, kes raha juurde trükib. Need erinevad vasak ja parem käsi peavad hakkama rohkem koostööd tegema, täna see koostöö on suhteliselt kehvake."

Toimetaja: Tuuli Kalev

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: