Pärnus, Tartus ja Tallinnas tangitakse paljudesse liinibussidesse biometaani, mis on muu hulgas tehtud kodumaisest sõnnikust.

Tallinna Linnatranspordi aktsiseltsi osakonnajuhataja Andres Koldre sõnul on biometaani bussid välja vahetamas keskkonda rohkem saastavaid diiselbusse. Aktsiisivaba biogaasi üheks eeliseks on hind. "Isegi siis, kui aktsiisi suurus oleks võrdne vedelkütuste aktsiisi suurusega, oleks ikkagi gaas meil ekspluateerimisel odavam. "

Praegu moodustavad sadakond biogaasi kasutavat bussi TLT bussipargist viiendiku. 2025. aastaks plaanitakse kõib bussid vahetada rohebusside vastu.

Üks Eesti neljast rohegaasi ehk CBM-i tootjast asub Lääne-Virumaal Vinnis. Seal on pool aastat toodetud keskkonnasäästlikku transpordikütust muu hulgas loomade sõnnikust ja toiduainetööstuse jäätmetest.

Sarnaselt taastuvelektriga on ka rohegaasi tootmisel saadud praegu riigilt taastuvenergia toetust. Tulevikus riigi toe võimalik kadumine ei tähendaks suurt hinnatõusu, vaid see annab praegu omanikele kindluse investeerida uude tehnoloogiasse, ütles osaühingu Eesti Biogaas tegevjuht Kristjan Stroom. "See aitab kaasa, et biojaamasid tuleks juurde, et toodangut oleks rohkem ja kogu Eesti ühissõidukid võiks sõita tulevikus rohegaasiga."

Lähitulevikus on kavas Vinnis biogaasi teha ka loomade korjustest. "Näeme seda vajadust, et kasutada ka loomseid jäätmeid, töötame selle kallal, et see võimalus siia lisada aasta jooksul," ütles Stroom, kelle sõnul on oluline saada kokkulepped toormevoo kindlustamiseks.

Rohegaasi toodetakse biojäätmeid kääritades. Kääritusjääki saab kasutada põllumajanduses ja Vinni tootmine oli eelmisel aastal esimene, kes sellekohase ohutussertifikaadi sai.

Järgmisest aastast sõidavad rohegaasibussid esimest korda ka Ida-Virumaal maakonnaliinidel, sest uues riigihankes andsid need plusspunkte. "Kuna meie poliitika on praegu selline, et me peame mõtlema rohelisemalt, kui varem olime, siis kindlasti me peame olema riigi poolt eeskujuks, et minna keskkonnasäästlikumat teed, "ütles Ida-Virumaa ühistranspordikeskuse juht Heiki Luts.

Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et kümne aasta pärast kasutataks transpordis 14 protsenti taastuvkütuseid.