Argo Luude: mis muutub seoses biogaasitehase rajamisega Maardusse?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Argo Luude Autor/allikas: Erakogu

Maardusse rajatava biogaasitehasega tekib omavalitsustele ja selle elanikele kohustus biojäätmed eraldi koguda. Teisalt kavandatakse Maardusse biolagunevate jäätmete kaasaegset käitluskohta, kirjutab Argo Luude.

Riigikogu kiitis 21. aprillil heaks uued jäätmeseaduse muudatused. Värske seadusemuudatuse kohaselt peavad kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

Kohapeal ringlussevõtt tähendab nende jaoks, kel see võimalus on oma koduaias, kompostimist, sest vaevalt, et keegi koduaeda metaanireaktorit planeerib. Biojäätmete lihtsalt prügilasse ladestamine pole ringlussevõtt ega seetõttu aktsepteeritav.

Edasi on kaks võimalikku teed: suures mahus kompostimine värskes õhus, kus küll kõik, mis gaasiline, välisõhku lendub, ning biogaasi tootmine. See esimene variant paneb Jõelähtme poolt puhuvate tuulte korral Maardu rahva nina kirtsutama.

Kui koduaias on püüd biometaani toota ebamõistlik, siis biogaasitehases on olukord hoopis teine. Oleme juba pikemat aega planeerinud Maardusse aadressile Vana-Narva 26 biogaasi tehase rajamist. 

Biogaasi tootmine

Kui lihtsustatult kirjeldada, kuidas biogaasi tootmine käib, siis see toimub kääritis. Kääriti (reaktor) on biogaasi tootmise kõige olulisem komponent, biogaasijaama süda. Võib-olla tekitab hirmu sõna "reaktor", aga tegu pole tuumareaktoriga. Me lihtsalt tahame riknenud toidu- ja aiajäägid kääritada biometaaniks. 

Antud gaas suunatakse enamasti biogaasireaktori päises olevasse gaasihoidlasse ning sealt koostootmisjaama või puhastusseadmesse, kus biogaasis olev energia muundatakse soojuseks ja elektriks või toodetakse biogaasist mootorikütust.

Praegu saab autokütusena metaani osta osadest Alexela, Olerexi ja muidugi Eesti Gaasi tanklatest. Selle kütuse nimetus tankla hinnatulbal on CNG. Biogaasireaktorist tulev materjal suunatakse kääritusjäägi hoidlatesse ning kasutatakse põldude väetiseks.

Antud protsess hoiab ära metaani kui ühe kahjulikuma kasvuhoonegaasi sattumise atmosfääri, selle kontrollitud põletamisel lendub atmosfääri tekkinud CO2, mis omab 21 korda väiksemat globaalse soojenemise potentsiaali kui metaan.

Kääritusjäägis on seevastu vähenenud ebameeldivate lõhnade kontsentratsioon. Vajalik keskkonnaluba KL-511859 on ettevõttele EKT Ecobio OÜ väljastatud. Kuna anaeroobne kääritamine ja seeläbi biogaasi tootmine on tuntud protsess, siis on keskkonnaametnikud piirdunud keskkonnamõjude eelhinnanguga ning ei eeldata ajamahukat ja uut teadmist mitteandvat keskkonnamõjude hindamist.

Keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia, kui eeldada on olulist keskkonnamõju. keskkonnaamet on oma kaalutlusotsust tehes jõudnud mõistetavale järeldusele, et selle asemel, et kulutada enam kui aastat keskkonnamõju hindamisele, on otstarbekas asuda tehase rajamisele, et biojäätmed jõuaksid mõistlikuima käitlusviisini, milleks on biogaasi tootmine. 

Keskkonnamõjude eelhinnanguga piirdumine ei tähenda, et keskkonnaloas poleks keskkonnaamet sätestanud suure hulga tingimusi ja piiranguid, millest ettevõttel tuleb kinni pidada.

Kõigepealt on limiteeritud aastas käideldavate biojäätmete hulk. Kuigi käidelda võib nii köögi- ja sööklajäätmeid kui aia- ja haljastusjäätmeid, siis ei tohi neid summaarselt olla rohkem kui 20 000 tonni. Kogu käitlus toimub suletud vastuvõtuhoones, milles on alarõhk.

Biogaasi tootmise käigus tekivad vedel ja tahke kääritusjääk, mille hoidmisele ja käitlemisele on juba aastast 2016 olemas keskkonnaministri kehtestatud nõuded. Vedel kääritusjääk on võimalik sertifitseerida vedelväetiseks.

Ettevõte ei vaja eraldi õhusaaste luba

Eks inimeste mured ole ikka seotud välisõhu kvaliteediga. Ettevõte ei vaja eraldi õhusaaste luba, sest õhku paisatavad heitkogused ei ületa ühegi saasteaine osas luba vajavat künniskogust.

Kuna Eestis just oma näitajate osas sarnast ettevõtet veel pole, siis lähima analoogi leiab Kesk-Soomes asuvast Mustankorkea Oy biogaasitehasest. See tehas kasutab samalaadset tehnoloogiat ja jäätmekogused on võrreldavad. Soome juhtumi puhul kuulub jäätmekäitlusettevõte omavalitsustele.

Keskkonnaamet on ette kirjutanud, et biogaasitehasest läbi filtrite väljuv õhk tuleb suunata põletusseadmesse nagu see toimub ka Iru elektrijaamas. Pool aastat peale käivitamist tuleb teostada kontrollmõõtmisi tootmishoone ventilatsiooniavast.

Mõõdetakse summaarsete lenduvate ühendite, ammoniaagi, divesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani kontsentratsiooni ja gaaside mahtkiirust. Kui ammoniaagiga on inimesed tuttavad, siis tegelikult oleme me igapäevaelus kokku puutunud metüülmerkaptaaniga. See on siis, kui kellegi suust tuleb halba hingeõhku. 

Hinnatud on Vana-Narva 26 piirkonnas paiknevate heiteallikate koosmõju hajumispiirkonda jäävate ettevõtete puhul ning pole eeldada, et biogaasitehas tekitaks täiendavaid probleeme. Tekkiv biogaas suunatakse puhastisse ja sealt edasi gaasivõrku, kus ta muutub meie jaoks müüdavaks kaubaks. Gaas ringleb puhastis, kuni see on "võrguküps".

Kuidas maardulased uuest tehasest võidavad? Ühelt poolt tekib omavalitsustele ja seeläbi tema elanikele kohustus biojäätmed eraldi koguda. Teisalt kavandatakse Maardusse biolagunevate jäätmete kaasaegset käitluskohta.

Lisaks on EKT Ecobio ja Maardu linnavalitsus kavandanud vastava koostööleppe, mille kohaselt tehase rajajal on kohustus tagada biojäätmete vastuvõtmine käitise hinnakirjaga võrreldes soodustingimustel, seda muidugi tehase keskkonnaloas kirjeldatud ja piiritletud mahu täitumiseni. 

Leppega nähakse ka ette avatud uste päeva korraldamine kord aastas Maardu elanikele, et tehase olemusest paremini aru saada ning nähakse ka ette EKT kohustus viivitamata teavitada Maardu linna kõikidest käitises toimuvatest riketest, õnnetustest või muudest sündmustest, kui need toovad kaasa õigusaktides sätestatud õhukvaliteeti piirväärtuse lubamatu ületamise. 

Projekti on toetanud 3,9 miljoni euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus ja riiklik finantseerimisasutus KredEx on otsustanud Eesti Keskkonnateenused AS-ile anda Maardusse biogaasitehase rajamiseks viis miljonit eurot erakorralist investeerimislaenu. Samuti rahastas projekti Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tehase rajamise koguinvesteeringuks on 13 miljonit eurot.

Maardu linnarahva hulgast on olnud kuulda ka protestihääli, aga kogumis on tegemist positiivse keskkonnamõju ja ka maardulaste rahakotile positiivse mõjuga.

Kindlasti oleks Maardu maksumaksjatel hoopis teine olukord, kui projekt jääks linnavalitsuse tõttu realiseerimata ja tuulde lendavaid abirahasid ei saaks kasutada ning ettevõte küsiks selle kompenseerimist. Sellist stsenaariumi aga ei eelda keegi. Linnavalitsus on oma elanike huvide eest hästi seisnud ja EKT Ecobio saab vastata samaga.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: