Euroopa Komisjon avaldas varuplaani leppeta Brexiti puhuks

{{1545223500000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Liit võttis kolmapäeval vastu varuplaani kaubanduse, transpordi ja rahanduse kaitseks juhul, kui Ühendkuningriik peaks 100 päeva pärast ühendusest leppeta lahkuma.

Euroopa Komisjon põhjendas sammu vajadusega tagada varumeetmed, mida on võimalik rakendada 30. märtsil 2019, et vähendada leppeta Brexiti kahjusid.

Euroopa Liit lubas muuhulgas ka, et EL-i riikides elavatele Briti kodanikele säiliksid leppeta Brexiti puhul ka praegused hüved, "juhul kui seda sama tagab Ühendkuningriik".

Pakett katab 14 valdkonda, kus leppeta Brexit "tooks kaasa tohutuid häireid kodanike ja ettevõtete jaoks". Valdkondade seas on finantsteenused, lennundus, toll ja kliimapoliitika.

Plaani järgi tagaks Euroopa Liit Ühendkuningriigi finantssektori firmadele ligipääsu Euroopa turgudele 12 kuuks, seda tingimusel, et ÜK ja EL-i finantsregulatsioonid püsivad võrdväärsetena.

Samuti lubatakse Briti lennufirmadel jätkata aasta vältel tegutsemist "ühtse Euroopa taeva" lennundusalal ja pikendatakse osa lennunduslitsentse.

Brüssel väljendas lootust, et ei pea plaani käiku laskma ja Briti peaminister Theresa May suudab veenda parlamenti toetama möödunud kuul sõlmitud lahkumislepet.

Lahkumisleppe heakskiitmine Briti parlamendis ei ole aga kaugeltki kindel ja teisipäeval teatas Ühendkuningriik oma varuplaanist, mille eesmärgiks on vältida kaupade nappust ja majanduslikku ebastabiilsust leppeta Brexiti järel.

Suurbritannia tutvustas Brexiti järgseid immigratsioonipiiranguid

Ühendkuningriigi valitsus esitles kolmapäeval ettepanekuid Euroopa Liidust tuleva immigratsiooni pidurdamiseks pärast Brexitit.

Ettepanekute hulgas on ajutine tööviisade süsteem, mis sarnaneb külalistööliste süsteemidega teistes riikides. Samuti on plaanis arutada sissetuleku piiri töölistele, kel lubatakse Ühendkuningriiki elama jääda.

Peaminister Theresa May on lubanud peatada inimeste vaba liikumise Euroopa ja Ühendkuningriigi vahel, nimetades seda üheks peamiseks põhjuseks, miks britid Brexiti poolt 2016. aasta referendumil hääletasid.

Möödunud aastal oli sisseränne Suurbritanniasse umbes 280 000 inimest, võrreldes 300 000 inimesega 2014. ja 2015. aastal.

Siseminister Sajid Javid ütles, et pärast Brexitit saavad Euroopa Liidu kodanikud Ühendkuningriigis elada viisadega. Tema sõnul tugineks uus süsteem oskustel, mitte kodakondsusel ja seega oleksid Euroopa Liidu ja selle välised kodanikud võrdsed.

"Tulevikus peavad kõik, väljaarvatud Briti ja Iiri kodanikud, saama siia tulemiseks Ühendkuningriigi loa," ütles ta parlamendile.

Ajutise tööviisaga töötajatel ei oleks ka ligipääsu riigi teenustele ja neil ei oleks lubatud endaga kaasa tuua pereliikmeid ega taotleda alalist elamisluba. Samuti kehtestatakse "jahenemisperiood", mille järgi ei saa aasta jooksul viisat pikendada.

"Tulevase süsteemi eesmärgiks on tagada, et immigratsioon töötaks Ühendkuningriigi huvides," ütles Javid, lisades, et "see langetaks netosisserände jätkusuutlikumale tasemele".

Palgataseme piirangu plaane siseminister ei täpsustanud, kuid rääkis, et see oleks "umbes 30 000 naela" aastas, see tähendab, et alla selle teenivatele inimestele ei antaks elamisluba. Ministri sõnul võib see aga veel muutuda ja seda võidakse langetada välistudengite jaoks.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: