Lennuliiklusteeninduse AS ootab koroonakriisi tõttu riigilt lisamiljoneid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Lennuliiklusteeninduse AS-i hoone. Autor/allikas: Lennuliiklusteeninduse AS

Riigifirma Lennuliiklusteeninduse AS ootab pärast kahjumlikku aastalt riigilt tuge, et minna edasi regionaallennuväljade lennuliikluse korraldamise digitaliseerimisega. Ettevõte märgib, et lennuväljade digitaliseerimine maksab kokku 5,1 miljonit eurot ja teenuse ülal pidamine neljas lennujaamas 1,1 miljonit eurot.

Koroonakriisi tõttu langes lendude maht mullu Eesti õhuruumis 60 protsenti. Seejuures teenis firma 6,5 miljonit eurot kahjumit, umbes samas suuruses kahjumit prognoosib ettevõte ka tänavu.

Riik on ettevõttele seadud eesmärgiks kohustuse töötada välja lahendused ja tehnoloogia irdtorni kasutuselevõtuks aastaks 2025 ja laiendada koos Tallinna Lennujaamaga irdtorni teenust ka regionaalsetele lennuväljadele.

Ettevõte juhib tähelepanu, et regionaalsetel lennuväljadel teenuse osutamine ei muutu kunagi kasumlikuks ning projekt on algatatud lähtudes riigipoolsest huvist hoida regionaalsed lennujaamad avatud.

"Väikelennuväljade lennujuhtimise teenus vajab moderniseerimist, kuna vastasel juhul muutuvad mõttetuks regionaalsete lennujaamade infrastruktuuri investeeritud kümned miljonid eurod," kirjutas Lennuliiklusteeninduse AS-i tegevjuht Ivar Värk.

Ettevõte on investeerinud irdtornide arendamisse 870 000 eurot, tänavu oktoobrist saab esimese lennujaamana digitaliseeritud lennujuhtimise lahenduse rakendada tööle Kuressaares. Kuressaare lennujaama digitaliseerimine läheb maksma 885 000 eurot.

"Meie poolt tehtud Kuressaare irdtorni lahenduse kasumiprognoosi aruanne kümneks aastaks näitab selgelt, et teenus ilma liikluse olulise kasvuta isetasuvaks ei osutu ning teenuse ülalpidamiseks on vaja sihtfinantseerimise toetust 252 000 eurot aastas," märkis Värk.

Tartu, Pärnu ja Kärdla lennujaamade lennujuhtimise ja lennuinfo teenuse digitaliseerimiseks läheb Lennuliiklusteeninduse AS-i teatel kokku 4,2 miljonit eurot ning koroonakriisi järel pole ettevõttel investeeringute tegemiseks vaba raha.

Samuti pole võimalik kasumit mitte teeniva väikeriigi lennujaama projekti jaoks saada toetust pangast. "Küll aga on regionaalsed lennujaamad väga olulised regionaalpoliitika seisukohast," märkis Värk.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: