Distantsõpe suurendab koolide ja õpilaste seas tasemevahet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Kuigi suur osa õpilasi leiab, et kaugõpe on sama tõhus kui kontaktõpe, ei tea me täpselt, millise jälje pidev kodus õppimine õpilaste teadmistesse jätab. Küll on aga juba praegu näha, et see soodustab ebavõrdsust õpilaste vahel ja mõjutab nende sotsiaalseid oskusi.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Tallinna Ülikooli läbiviidud distantsõppe uuringust selgus, et 41 protsenti õpilastest peavad kaugõpet kontaktõppega sama tõhusaks. 31 protsenti peab seda tõhusamaks ja 28 protsenti vähem tõhusamaks.

Tegemist on õpilaste enda hinnanguga kaugõppele ja me tegelikult ei tea, millise jälje kogu harjumuspäratu olukord noorte teadmistesse jätab. Kogenud õpetaja ja endine koolijuht Lauri Leesi on mures.

"Kasutegur oli esimeses raundis kusagil 20 protsenti, kui see oli kõik uudne ja läks hooga, aga nüüd, teisel korral, on kasutegur on seitse, kaheksa, üheksa protsenti," rääkis Leesi, kes enda sõnul arvutas protsendi välja kogemuse ja sisetunde pealt.

Üks sügisel kontaktõppe jätkumise toetuseks õpilaste allkirju kogunud ja need toonasele haridusministrile Jaak Aabile viinud abituriente Carmel Uibopuu ütleb, et teatud ainetes on kaugõpe täiesti tehtav ja isegi arendavam.

"Aga ma tunnen, et matemaatikas, kus me oleme jõudnud kordamiseni, siis see lünk, kus me olime märtsis distantsõppel, ka septembris – need on need hetked, et selline tunne on, et poleks näinudki seda õppeainet, kuigi konspektid kõik on olemas," rääkis Uibopuu.

Oma kogemusest tõi Leesi välja veel ühe tähelepaneku – kaugõpe lööb eriti rängalt kehvemate tulemustega õpilasi.

"Neil, kes on kuldmedaliga lõpetavad, ei ole ju mingit probleemi, on siis Zoomi tund või kontaktund, nemad on ikka priimused ja nemad lõpetavad ükskõik kus ja astuvad ükskõik kuhu. Probleem on see nendele, kes on kolmelised. Et koolis ma saaksin nad tõmmata neljaliseks, või kes on isegi puudulikuga, et ma saaksin nad kevadeks kolme peale välja venitada," rääkis Leesi

Kooli naastes ongi õpetajate ees suur väljakutse õpilaste tase taas ühtlasemaks muuta.

"Mis tähendab neid, kes tulid nõrgemini toime. Nemad mõjutavad rohkem neid inimesi, kes on viielised ja said imeliselt hakkama. Me ei saa rutata teemadega edasi, kui näiteks pool klassi on maha jäänud. See võttis meie tempot tugevalt alla. Seda on hästi palju välja toonud ka õpetajad," rääkis Uibopuu.

Kodus olles kaob taset ühtlustav efekt

Ühiskonnateadlane Triin Lauri nentis, et Eesti haridussüsteemi tugevuseks on madal perekondliku tausta efekt. See tähendab, et mistahes sotsiaalmajandusliku taustaga laste tase ühtlustub koolis käies. Pikalt koolimajast eemal olles hakkab kodune olukord aga õpitulemusi rohkem mõjutama.

"Ma arvan, et nende tulemused on kehvemad puhtalt sellepärast, et neil on kodus kehvemad võimalused õppimiseks või neil on kehvem suutlikkus õppida ja neil ei pruugi olla tuge. Meil väga head infot selle kohta siiski veel ei ole, aga ma usun, et koolid ja haridusministeerium juba tegelevad sellega," rääkis Lauri.

Pikalt koolist eemal olemine vähendab ka sotsiaalseid oskusi.

"Õppimine on ju ka sotsiaalne protsess. Mida kindlasti distantsõppel olevad õpilased ei suuda kompenseerida distantsõppemeetoditega, on teineteisega suhtlemine, teineteiselt õppimine, enesekehtestamine, teistega arvestamine. Niinimetatud sotsiaalne intelligentsus on kindlasti see, mis mis saab päris korraliku hoobi," lausus Lauri.

Abiturient Carmel Uibopuu ütles, et pika pausi järel oli tõesti keeruline harjuda jälle suurte gruppidega koos olema.

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste aga ei näe kaugõppe tagajärgi nii dramaatiliselt.

"Võin tugineda näiteks meie loodusõpetuse tasemetööde võrdlusele 2020. sügisest ja 2019. sügisest, mis näitab 4. ja 7. klassi õpilaste puhul, et ülesanded olid nende jaoks sama lihtsad või sama keerulised. Ehk pole mingit alust selle põhjal väita, et justkui eelmisel aastal oleksid õpilased kehvema hariduse saanud," lausus Pedaste.

Ta lisas, et praegu põhjapanevaid järeldusi siiski teha ei saa, ja nõustus, et tasemevahe erinevate koolide ja erinevate õpilaste vahel on praeguses olukorras läinud suuremaks.

"Seetõttu on kindlasti varasemast veelgi olulisem õpetajatevaheline koostöö, koolidevaheline koostöö, et õppida üksteise headest praktikatest. Ülikoolid on kahtlemata heaks nii-öelda abiliseks heade praktikate levitamisele, seda me jõudumööda teeme ka," rääkis Pedaste.

Lauri Leesi loodab, et kaugõppele enam ei minda, sest siis on võimalik veel teadmiste saamisel järele jõuda. Kontakõppele jäämise ühe lahendusena näeb ta vaktsineerimist.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: