Vaktsineerimise eest vastutavad haiglad või mõnel pool ka perearstikeskused, sest neil on ligipääs tervise infosüsteemile ja saab vaktsineerimise ka registreerida. Suurema õpetajate arvuga kohtades, nagu näiteks Tallinnas toimub vaktsineerimine ka koolides kohapeal.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ütles "Vikerhommikus", et ministeerium on vaktsineerijatele edastanud nimekirjad 14 000-15 000 vaktsineerida soovija kohta. Need hõlmavad nii õpetajaid kui teisi koolitöötajaid. Üldhariduskoolides ehk põhikoolides ja gümnaasiumides töötab Eestis ca 22 000 inimest.

"Kuna riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus on kasutada AstraZeneca vaktsiini alla 70-aastastel ning üle 70-aastastel Pfizeri ja Moderna vaktsiini, siis kindlasti arvestame ka sellega, et vastavalt vanusele vaktsineeritakse," ütles Sõber.

Sõber rõhutas ka, et neid inimesi, kes ei ole end esialgu veel vaktsineeritavana kirja pannud, ei saa lugeda põhimõttelisteks keeldujateks, vaid nad soovivad veel mõelda ja rohkem infot. Nõustamises on haridustöötajate puhul oluline roll ka kooliõdedel, kellele on Sõbra sõnul antud edasi sõnum, et nad õpetajaid aktiivselt nõustaksid, vastaks küsimustele ja oleks kooli juhtkonnale toeks. Lisainfot leiab ka haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt ning vaktsineeri.ee lehelt.

Põhimõttelisi vaktsiinivastaseid on ministeeriumi hinnangul kogu riigi peale umbes paar protsenti.

Reedel läksid esimesed vaktsiinisaadetised õpetajate tarbeks üle Eesti teele ning kaitsesüstimine algab esmaspäeval mitmes koolis. Konkreetseid haridusasutusi ei soovinud Sõber nimetada.  

See, millal kõik vaktsineerimist soovinud haridustöötajad kaitsesüsti kätte saavad, sõltub vaktsiinide tarnekogustest, aga Sõber avaldas lootust, et esimene ring võiks olla märtsi alguseks peale tehtud. Neil, kes praeguseks ei ole oma nime kirja pannud, avaneb vaktsineerimisvõimalus ka hiljem.