Liina Kersna möönab, et viiruslik olukord on tõsine, kuid ei kiirusta esimesena koolimaju sulgema. Probleemid on inimeste käitumises ja tunnetusliku ohutaseme languses, nagu näitavad uuringud.

"40 protsenti lähikontaktsetest ei muuda oma elus mitte midagi pärast seda, kui nad saavad teada, et peaksid olema lähikontaktsena isolatsioonis. Need on väga murettekitavad trendid, nendega tuleb tegelda. Oht aina suureneb, suuresti seetõttu, et me ise käitume vastutustundetult. Näiteks kaubanduskeskustes käies näeme aina vähem maskiga inimesi, teatris-kontserdil tulevad jätkuvalt kultuuri nautima ka inimesed, kes köhivad, kel on nohu või kes ei kanna maske," loetles Kersna Vikerraadio saates "Uudis+".

Ministrile teeb muret, et lapsed on viimase aasta jooksul väga suure osa ajast kaugõppel olnud. Riigiülest kaugõpet iseenesest on olnud lühikest aega, ent koolid on ka ise kiirelt reageerinud oludele ja suunanud klasse ja koole kaugõppele, kui kollektiivis on ilmnenud nakatunuid. Samas on viroloogid just sellist reaktiivset juhtumipõhist lahendust efektiivseks pidanud, sest lähikontaktsed suudetakse kiiresti isoleerida ja viirus ei pääse edasi nakkama.

Kersna on kursis, et teadusnõukojas on väga erinevaid seisukohti, kuni selleni välja, et mõned selle liikmed pooldavad kõigi koolide kaugõppele saatmist. Ent rahvusvaheliselt on kindlaks tehtud, et viimase aastaga on koolilastel tekkinud kuni kolmveerandaastane mahajäämus. Eestis on näitaja parem, sest meie võimekus kaugõppeks oli suurem.

"Viirus ei kao ära ka siis, kui paneme koolid kaheks nädalaks distantsile. Saame nakkuskordaja küll korraks allapoole, aga niipea, kui koolid lahti teeme, läheb see ju jälle üles. Me peame tõesti õppima selle viirusega elama: kanname maski, hoiame distantsi," ütles Kersna.

Tema hinnangul oleks see ühiskonnas vale signaal, kui alustada sulgemist koolidest.

"Mulle tundub see kummaline, et kui ütleme lastele, et kooli te minna ei tohi, aga igale poole mujale tohite minna – sõpradega kinno või teatrisse. Tuleb balanss leida. Ees on koolivaheaeg, panen südamele, et ka koolivaheajal mõtleksime läbi, millised on hädavajalikud kontaktid ja mida annaks vältida," ütles Kersna. "Kevadel oli teadmist viiruse kohta palju vähem kui täna. Niimoodi nagu siis riike reeglina enam lukku ei panda. On vaja leida tasakaal, et suudaksime võimalikult jätkusuutlikult selle viirusega koos edasi elada."

Ta loodab suurt efekti õpetajaskonna vaktsineerimisest, mis tuleb võimalikult kiiresti ära teha, et õnnestuks koole jätkuvalt lahti hoida.

"Distantsõppel on oma negatiivsed küljed, selliseid otsuseid ei tohi teha ilma mõjuvate argumentideta. Peab arvestama õpiraskustega lastega, kelle arv on distantsõppe ajal hinnanguliselt kahekordistunud. Peame vaatama, et me ei jätaks oma lapsi hätta, et teadmistelüngad ei oleks distantsõppe tõttu väga sügavad," ütles Kersna.

Kersna möönis, et haigestunute arvud on murettekitavad, kuid juhitaval hingamisel ehk väga raskes seisus patsiente arv on õnneks madal - möödunud nädalal 12.

Minister lisas, et isegi kui peaks tulema otsus koolide sulgemise kohta, peab algklassidele ja lõpuklassidele jätkuvalt kontaktõppe tagama.

Vaktsineerimissoovid seinast seina

Koolides on õpetajate vaktsineerimissoov väga erinev.

"See on väga seinast seina. On koole, kus on soovi avaldanud 10-11 protsenti, teises on 80-90 protsenti õpetajaskonna soov end vaktsineerida," ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ERR-ile.

Tartu otsib oma lahendust koolivaheaja järel õppetöö jätkamiseks.

"Teatavasti ka koolivaheajal õpilased ei püsi kodus, ikka kohtutakse. Võibki olla, et just pärast koolivaheaega esimestel nädalatel on nakatumiste tõus. Isiklikult pooldan, et pärast vaheaega tuleb läheneda teemale väga ettevaatlikult, hajutatult ja mitte kõiki õpilasi korraga kooli kutsuda," ütles Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk pooldab mõtet koolivaheaja lõppu osaliselt pikendada.

"Eelmise nädala keskelt tõime 6. ja 9. klassi kooli tagasi, seal oli nakatumine kõige väiksem. Algklassid on kogu aeg koolis käinud. Väiksemaid oleme hoidnud koolis, sest neil on keeruline kodus ise õppida," ütles Lukk.

Sellest nädalast tuli Kivilinna koolis kaks klassi taas kaugõppele saata, sest klassis oli nakatunuid. Nii on mõni õpetaja juba kolmandat ringi eneseisolatsioonis. Seetõttu loodab Lukk, et vaktsineerimine toob kontaktõppe tagasi, seni aga tuleks õppetööle läheneda ettevaatlikult ja kasutada ennetavalt kaugõpet.

"Õpetajad teavad, et on igapäevaselt väga suure riski sees. Vaktsineerimine on nende jaoks üks päästerõngas, et ei peaks pidevalt eneseisolatsioonis olema," ütles Lukk.