Kaubanduskeskustes on koroonakriisis võitjateks elektroonika- ja kodukaubad
Suurtel kaubanduskeskustel on koroona-aasta möödunud oodatust edukamalt. Inimeste tarbimisharjumustes suuri muutusi ei täheldata, kaubandussegmentidest on võitnud pigem elektroonika- ja kodukaubad, moebrändid aga soovivad kolida väiksemale pinnale või on uksed hoopiski sulgenud.
Ülemiste keskuse direktori Guido Pärnitsa sõnul on suuremad keskused kriisile hästi vastu pidanud. "Eks see kriis on olnud kaupmeeste seisukohast väga erinev, liikunud nagu ameerika mäed üles-alla," nentis ta.
Möödunud aastal päästis esimeste piirangute kehtestamisel suuremast šokist riigi poolne tugi.
"Kui piirangud võeti ära, tekkis hea olukord, kui inimesed tormasid seda tühikut praktiliste vajaduste tõttu täitma. Suvekuud olid suhteliselt kenad. Pilt oli positiivsem, kui seda oleks võinud arvata," märkis ta.
Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskusi opereeriva Cityconi keskuste juhi Kristjan Maaroosi sõnul on keskused aasta jooksul olukorraga kohanenud. "Kõik kevadel rakendatud lisameetmed, nagu käte desinfitseerimise jaamad sissepääsudel, maskide kandmise soovitus ja pindade sagedasem puhastamine on olnud jätkuvalt keskuste igapäevaelu osa," märkis ta.
"Positiivse poole pealt oli rõõmustav keskuste külastatavuse ja käivete kiire taastumine juunikuus ning sellele järgnenud normilähedased suvekuud," nentis Maaroos. Sügisese teise lainega vähenes küll keskuste külastatavus, see aga lihtsustas keskustele kehtestatud mahutavuspiirangute täitmist.
Teise laine puhul kaubanduskeskustele enam olulisi piiranguid ei kehtestatud, Pärnitsa sõnul on muutused tulnud inimeste suhtumisest ja teadlikumast käitumisest, mille käigus välditakse liigseid kontakte. Ta märkis, et üks osa ostlejatest kuulab hoolikalt riiklikke soovitusi, teine osa lähtub hirmust viiruse ees ja kolmandat inimgruppi pole piirangud mõjutanud.
Sügisel alanud teise laine ajal hakkas kaubanduskeskuste külastatavus langema septembri keskpaigas, madalseisuks võiks nimetada detsembrikuud.
"Nüüd on muutunud psühholoogiline olukord, paljud võtavad seda kui märki, et oleme veel kodus. See kindlasti mõjub. Kuigi paljud ütlevad seda, et ei osata käituda või ei kuulata soovitusi, siis valdav enamus ikkagi kuulab," sõnas Pärnits.
Kehvemini läheb riidepoodidel, võidavad elektroonika, kodu- ja hobikaubad
"On muidugi kaubagrupid, mis on sellest kriisist pigem võitnud. Näiteks elektroonika kauplused, kuna kodus töötamine nõuab lisatehnikat. Teine asi on see, et palju on jäänud raha kätte, kuna keeruline on reisima minna. Siis ju ikkagi tekib raha ülejääk ja on soov endale head meelt teha, ostetaksegi näiteks koju suurem telekas," tõi Pärnits näite.
"Kui välja jätta meelelahutus ja toitlustus, mis on enim suletud olnud, ka eripiirangute all, võib-olla isegi peljatakse minna, siis kannatada on saanud rõivad ja jalatsid. Mõeldakse, et mida ma sellest kleidist ostan, sest kusagile pole selga panna, kui pidusid ei ole. Samuti ei osteta töörõivaid, kui pole vaja kontorisse lipsu ja pluusi selga panna," kirjeldas Pärnits.
Ka Maaroosi kinnitusel on langenud nõudlus moekaupade ja jalatsite järele. "Kuigi keskuse kogumüügiga võime päris rahul olla, on erinevused kaubagruppide vahel suured. Müüki on suutnud kasvatada või hoida ennekõike toidukaubad, kodukaubad, spordikaubad ja tehnika," sõnas ta.
Maaroosi sõnul on kauplusi, mis pole küll uksi sulgenud, kuid mõned moesegmendis tegutsevad kauplused on huvitatud näiteks väiksemale pinnale kolimisest. Samuti on kauplusi, mis soovivad hoopis laieneda. Rocca al Mare keskuses on sellised näiteks jahindus-, kalandus ja matkatarbeid pakkuv Jahipaun ja kodukaupade pood Apelsin.
Kauplusepinnad vabaks ei jää
Suuremate keskuste puhul pole Pärnitsa sõnul olnud muret liigse vakantsi pärast ning kui mõni kauplus on ka uksed sulgenud siis pigem on keskused tulnud üürnikele renditingimuste osas vastu. "Meil on olnud paindlik koostöö, mis võib-olla alguses kevadel mõne keskuse puhul oli raske. Ka nemad on oma suhtumist selgelt muutnud, saades aru, et pikaajaliselt on pigem hea kui saame rentnikke elus hoida," sõnas ta.
"Cityconi Eesti keskustes on otseselt Covidi-kriisi tõttu sulgenud üürnike arv väga väike, Rocca al Mares sulgesid lõplikult uksed kaks üürnikku ja Kristiines kolm. See tulemus räägib sellest, et kuigi erinevalt Skandinaaviamaadest jäi üürnike väljaaitamine suures osas keskuste enda kanda, suutsime pakkuda üürnikele ellujäämiseks piisavat tuge," rääkis Maaroos.
Rocca al Mares alustas ettevõte renoveerimisprojekti, mis saab suurema hoo sisse järgmisel aastal. "Renoveerimise käigus plaanime uuendada keskuse üldalad ja tuua juurde uusi teenuseid ja meelelahutust," sõnas keskuste juht.
Inimeste kauplemisharjumused pole Pärnitsa sõnul muutunud ning kui ka olude sunnil on inimesed pöördunud e-kaubanduse poole, siis hirm, et kauplused hakkaksid seetõttu uksi sulgema on ülepingutatud.
Mõned muudatused on kaubandust ootamatult tabanud kriis siiski kaasa toonud ning kaubanduskeskuse juhi perspektiivist ei ole need negatiivsed. "Üks asi on selline pisikene muudatus, mis ühel hetkel on suur olnud, on see et Ülemiste keskus on nüüd pühapäeviti lahti kella seitsmeni, kui kriisi alguses sai lahtiolekuaegu kärbitud. Ei ole kaotanud sellega ühtegi klienti ja kaubandus tuleb järgi," märkis ta.
Pärnitsa hinnangul ei saa öelda, et rentnike struktuur oleks muutunud. "Loodan ka muidugi seda, et kui kaubandust siduda toitlustusega, siis see tohutu Boldi-Woldi vaimustus laabub. See muudab hinnastruktuuri ja restoranide võimet investeerida nii palju, et inimestel on kasulikum globaalses mõttes tulla välja sööma. Mitte enne, kui viirus on möödas, muidugi," märkis ta.
Eestis on kaubanduskeskustel läinud naaberriikidest paremini
Citycon tegi kevadel koroonaviiruse esimese laine ajal rentnikele suuri leevendusi, rendisoodustuste tegemine on käinud kaasas viiruste lainete ja kaupluste külastatavusega. "Tegemist oli ikkagi ajutiste allahindlustega. Teise laine käigus on jälle sooviavaldusi, survet omajagu. Pigem lähtume sellest kuidas müügid on olnud ja reaalsest olukorrast, tuleb minna kuu või paar korraga," nentis Maaroos.
Erinevalt turistidest sõltuvatest kaubanduskeskustest on Cityconile olnud aasta pigem hea, seda ka võrreldes naaberriikidega. "Põhiline kokkuvõte on see, et võrreldes teiste kaubanduskinnisvara ettevõtetega Euroopas on meil olnud see aasta edukam. Põhjus on peamiselt olnudki see, et kogu portfell on mitmekesisem," rääkis Maaroos.
Ülemiste keskuse juhi sõnul tuleb lootma jääda vaktsineerimisele ja viiruse taandumisele. "Kaubandus on tulnud sellest kriisist välja parimal võimalikul viisil," märkis Pärnits. "Lätis, Leedus on asi kordi hullem olnud. Väga loodan sellele, et saame sellest viirusest hea vaktsineerimise kiirusega läbi. Loodan, et need inimesed, kes praegu keelduvad vaktsineerimisest ka aru pähe võtavad," märkis Ülemiste keskuse juht.
"Eks me muidugi oleme pidanud oma investoritega, pankadega leppeid saama. Esimene kiire lahendus kevadel, kehtestasime nullrendi kõikidele rentnikele, mis kindlasti pole jätkusuutlik. Suur kulu on kapitalikulul, intressid, tagasimaksed. siis tuleb kokku leppida pangaga või kasutada oma reserve," nentis Pärnits. "Pikalt pole see jätkusuutlik, aga tuleme toime, eks meil jäi oma loodetud eelmise aasta tuludest ikka palju miljoneid saamata. Praegu on ikkagi kriis, mis pole tulnud turumajanduslikest valedest otsustest, vaid viirusest."
Toimetaja: Barbara Oja