Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus teeb ettevalmistusi erinevateks kriisisituatsioonideks, kuid koroonapandeemia tuli Varblase sõnul ikkagi ootamatult.

"Kui me kriisideks valmistusime, siis pigem suunasime sihiku sinna, et valmistuda äkkolukordadeks, et kõik on rahulik ja juhtub mingi suur õnnetus paljude traumakannatanutega. See oli meie põhiline rõhk. Ei saa öelda, et pandeemia oleks jäänud tähelepanuta, ka pandeemiaks oli ettevalmistust ja õppusi ja neid stsenaariume käidi läbi, aga tavaliselt need ikkagi piirdusid pigem lokaalsega," rääkis ka terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhina töötanud Varblane ERR-ile antud intervjuus.

"Näiteks oli stsenaarium, kus missioonilt tulevad sõdurid on haigestunud ootamatult mingisugusesse ootamatusse haigusesse ja sellele haiglad reageerivad. Enamasti pandeemiaharjutus ei läinud laiapindseks, kus on terve riik, rääkimata sellest, et aastateks plaani teha," lisas ta.

Varblase sõnul ei olnud inimesed viirusekriisiks valmis. Tema sõnul ei saagi kriisiks kunagi lõplikult valmis olla.

"Aga selge on see, et infektsioonhaiguste käsitlemise lähenemine oli pigem jäänud infektsioonhaiguste osakondade peale. Kui me küsime kas tavaelanik oli valmis, siis ma peaks ütlema, et ka tavaline meedik ei olnud valmis sellisel määral tegutsema sellistes tingimustes. Loomulikult ei saanud olla valmis ka tavainimesed selleks," rääkis ta.

Varblane tõdes, et nagu inimesed on sunnitud kohanema ka sõdadega, kohanevad nad ka viirusekriisis elamisega. Jõudu selleks peaksid inimesed tema hinnangul saama üksteiselt, olles üksteise suhtes toetavad.