ARD riigitelevisiooni lävepakuküsitluste kohaselt võidab AfD Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal 37 protsenti häältest, edestades vasaktsentristlikke sotsiaaldemokraate (35,5 protsenti) ja olles kaugel ees Merzi konservatiividest, kes said 5,5 protsenti ja ületasid vaevu liidumaa parlamenti pääsemise künnise.

On aga ebatõenäoline, et paremäärmuslik erakond pääseb valitsusse, kuna teised suured parteid välistavad nendega koostöö.

Kui tulemus leiab kinnitust, oleks pühapäevane hääletustulemus Merzi partei jaoks halvim liidumaa valimiste tulemus alates 1949. aastast. Ühtlasi oleks see AfD-le ühe kuu jooksul juba teine esikoht liidumaa tasandil. Kuigi peavooluparteid väldivad neid, juhib erakond üleriigilisi arvamusküsitlusi.

"See on katastroof," ütles Merz televisioonis edastatud kommentaarides pärast lävepakuküsitluste avaldamist. Vaatamata spekulatsioonidele, et halb tulemus võib sundida teda tagasi astuma, andis ta mõista, et jätkab kantslerina võitlust.

Samuti pühapäeval toimunud valimistel pealinnas Berliinis kogus äärmusvasakpoolne partei Die Linke 24,5 protsenti ja Merzi konservatiivid 20 protsenti häältest. Ka seal tugevdas oma positsiooni AfD, jõudes 16 protsendini.

Pühapäevased tulemused ei pruugi osutuda Merzile siiski surmahoobiks, kuna eelmisel nädalal avaldasid talle toetust kaheksa konservatiivset liidumaa peaministrit.

Ent tema madal toetusreiting, ebapopulaarsed reformid ja AfD triumf varasematel Saksimaa-Anhalti liidumaa valimistel on seadnud tema tuleviku kaalukausile. Merz kutsus pühapäevaks kokku erakonna koosoleku, et arutada edasisi samme.

Valimised Mecklenburg-Vorpommernis – peamiselt maapiirkondadest koosneval liidumaal kunagises kommunistlikus idas – ja pealinnas Berliinis järgnevad 6. septembril toimunud valimistele Saksimaa-Anhaltis, kus AfD oli lähedal haruldasele saavutusele võita absoluutne enamus.

Veidi enam kui kümnendiga on erakond, mis soovib rakendada karme meetmeid Saksamaal viibimisõiguseta välismaalaste väljasaatmiseks, taastada energiasidemed Venemaaga ja loobuda eurost, muutunud marginaalsest euroskeptilisest liikumisest riigi populaarseimaks parteiks.

Lävepakuküsitlused rõhutavad AfD viimaste aastate edusamme ja tõstatavad uusi küsimusi niinimetatud "tulemüüri" strateegia kohta, mille kohaselt keelduvad teised suured parteid nendega koalitsioonikokkuleppeid sõlmimast.