Detsembris kokku lepitud teehoiukavaga võttis valitsus eesmärgi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteed 2030. aastaks välja ehitada. Teehoiukava järgi mänginuks selles olulist rolli avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP projektid. Neist esimene pilootprojekt pidi olema Tallinna ja Pärnu vaheline Libatse-Nurme teelõik.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) ütles esmaspäeval "Vikerhommikus", et selle katsetuse jätab riik ära.

"Riik oleks saanud kallima hinna eest vähem kilomeetreid. Näiteks viimane Tartu maantee neljarajalise tee lõik, mis oli umbes 22 kilomeetrit, maksis riigile 88 miljonit. Libatse-Nurme lõik, mis oma pikkuselt oleks 21,6 kilomeetrit, oleks PPP-na läinud maksma 195 miljonit eurot," rääkis Pentus-Rosimannus.

Endine rahandusminister Martin Helme (EKRE) Keit Pentus-Rosimannuse järeldustega ei nõustu. Tema hinnangul lähtub Pentus-Rosimannus valedest andmetest.

"Me tellisime kõigepealt ühe hinnangu, mis ütles, et ta läheb kallimaks. Rahandusministeerium ise tuvastas selles hinnangus kaks väga olulist arvutusviga, mille peale me tellisime teise hinnangu, mis ütles, et ta ei lähe kallimaks, vaid ta pigem läheb soodsamaks. Aga et seal on väga raske pikas plaanis seda lõplikku summat välja arvutada," selgitas Helme.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kinnitas, et võrreldes kohe riigieelarvest raha leidmisega või laenu võtmisega on PPP projekt kallim. Aga Libatse-Nurme PPP projektist loobuti pigem muul põhjusel.

"Transpordiamet ütleb, et kui seda teha riigieelarvest, siis sellega on vaja varem pihta hakata, PPP-ga läheb kauem. Ja ajakriitilisuse koha pealt on muidugi mõistlik sellega võimalikult kiiresti pihta hakata."

Igatahes uute plaanide järgi tuleb Libatse-Nurme teelõigu jaoks raha leida riigieelarvest. Aga see ei tähenda, et Pentus-Rosimannus PPP plaanidest täiesti loobuks.

"Me koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga otsime sellist mõistlikku projekti või teelõiku, kus PPP lahendus läbi proovida, aga see ei saa olla sedavõrd mahukas, et kallinemine oleks nii suur."

Martin Helme meenutas, et Libatse-Nurme väljavalimisel peeti oluliseks, et teelõik oleks piisavalt läbi planeeritud. Aga tähtis oli ka see, et teelõik oleks nii rahaliselt kui töö mahult piisavalt suur.

"Kui me räägime siin väiksematest summadest, kui 50 miljonit tüki peale, siis me ei pruugi saada piiri tagant pakkujaid, kes tulevad oma uute insenertehnoloogiliste lahenduste ja oma finantsvõimekusega pakkumisi tegema. Teine põhjus on, et mahu pealt saab säästu."

Taavi Aas ütles samuti, et väga väikse projektiga pole mõtet avaliku ja erasektori koostööd proovida.

"PPP mõte on ikkagi see, et kui on tegemist väga kalli objektiga, mida on riigieelarvest keeruline korraga finantseerida, siis selle vastu kasutatakse erasektori kaasamist," ütles Aas.

Aga mis saab praegugi kehtivast teehoiukavast, kus on kirjas, et 2030. aastaks ehitatakse Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maanteed valmis? Helme peab realistlikuks, et 2030. aastaks saab töö tehtud ka ilma PPP-ta. Keit Pentus-Rosimannus ütles ainult, et neljarajalised teed saavad valmis kiiremini, kui oleks saanud PPP projektide abil, aga konkreetsetest aastaarvudest ta pigem ei räägi.

"Nii kiiresti, kui rahalised võimalused lubavad, tuleb sellega edasi minna. Loomulikult on oluline ka tee-ehituse võimekus."

Mida täpselt rahalised võimalused lubavad, ei tea praegu keegi. Taavi Aas märkis, et teehoiukava vaatab hulga kaugemale kui riigi eelarvestrateegia. Ta ütles, et praegu on 2+2 teede rahastus kindel aastani 2023, üht-teist saab öelda ka 2024. aasta kohta.

"Sest vabanevad ka eurovahendid, kus on circa 160 miljonit sellele perioodile. Aga aastast 2025 tuleb otsustada, kuidas me neid neljarajalisi teid ehitame. Kas riigieelarvest, laenurahadest või kui need kaks varianti mingil põhjusel ei sobi, siis jääb üle kolmas variant ehk PPP."

Taavi Aas tuletab meelde, et PPP-st hakati rääkima selle pärast, et nii meil enda, kui Euroopa Liidul olid väga ranged eelarvereeglid, mis suurt miinust ei lubanud. PPP-st loodeti, et sellega saab eelarvetasakaalu reeglitest mööda minna. Kas need reeglid kord ka tagasi tulevad, Taavi Aas pakkuma ei hakka.

"Sellise ennustamisega ma küll tegeleda ei tahaks."