Eesti kaalub teistelt riikidelt vaktsiini lisadooside hankimist

{{1614610500000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eakate vaktsineerimine koroonaviiruse vastu Kihnus Autor/allikas: Verner Vilgas/ERR

Eesti oleks valmis teistelt riikidelt vaktsiini lisadoose hankima, ent riike, kel endal vaktsiine üle oleks ja sooviks neist loobuda, naljalt pole. Ka vaktsiinitarnete jaotuskava võiks vajaduspõhiselt ümber mängida, ent see eeldab EL-is riikidevahelist kokkulepet.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on Eesti suutnud praeguseks ära kasutada umbes 60 protsenti AstraZeneca vaktsiinidoosidest.

"Kindlasti on siht kõik ära kasutada, mis Eestisse jõuab," lisas Kiik.

Vajadus oleks aga suurem kui senised tarned on võimaldanud. Seetõttu kaalub Eesti võimalust kaubelda mõne teise riigiga, kel võiks vaktsiine praegu üle olla.

"On riike, kes pole jõundunud oma vaktsiinidoose kiiresti kasutusele võtta, teised kasutaks rohkemgi. Eesti poolt oleme kaardistamas pilti, palju oleks riike, kes oeks valmis oma AstraZeneca tulnud või tulevaid tarneid ajutiselt ringi jaotama, et hiljem tasaarveldada. Oluline on ka periood – vaktsiini puhul on praegu tugev defitsiit, aga see ei pruugi enam olla teise kvartali lõpus. AstraZeneca puhul meie huvi lisadooside järele sõltub võimalikust tarneajast," selgitas Kiik, lisades, et suveks on jõudnud müügiloani ilmselt juba neli vaktsiinitootjat, mistõttu ka Eesti huvi teistelt riikidelt lisa osta raugeb.

"Pole aga naljalt leida riike, kes oleksid valmis oma vaktsiinikoguseid loovutama, mis aga ei tähenda, et ei võiks küsida," ütles Kiik.

Kiik täpsustas, et Eesti ei ole seni veel ühegi riigi poole pöördunud, et omavahelist vaktsiiniarveldamist algatada.

Tema sõnul on Euroopa Liidu tasandil arutatud ka vaktsiinitarneskeemide ümbertegemist, nii et riigid, kus tarnitud doosid on kiiremini ära kasutatud ja nakatumine kõrgem, saaksid oma tarned kiiremini kätte.

"Eesti on selline riik," täpsustas Kiik. "Tarnegraafikuid ei ole nende pöördumiste järgi muudetud. See eeldab EL-i konsensust, mida on keeruline saavutada."

Kiik ütles, et riike, kes on valmis oma vaktsiinidest loobuma, ilmselt palju pole, sest kõigi huvi on pigem oma vaktsineerimistempot tõsta.

"Ka teised riigid, kes on sedasi pöördunud, pole olnud edukad, sest defitsiit on üleüldine," põhjendas Kiik.

Kui selline kokkulepe saavutataks, oleks arveldamise loogika ilmselt selline, et hiljem toimuks tasaarveldus - näiteks kui Eesti saaks praegu mõnelt riigilt osa nende laoseisust, tagastaksime hiljem sama palju oma laoseisust, kui meie tarned hljem paranevad, nii et tekib ülelaekumine.

Toimetaja: Hanneli Rudi, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: