Lõpuklassid saavad kuni kaheks päevaks nädalas kontaktõppele

Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Valitsuskabinet otsustas teisipäeva õhtul, et lubab lõpuklasside õpilased alates 15. märtsist kuni kaheks päevaks nädalas kontaktõppele.

Kontaktõppele saavad õpilased, kes valmistuvad põhikooli lõpueksamiteks ja gümnaasiumi riigieksamiteks. Haridusminister Liina Kersna selgitas sotsiaalmeedias, et kontaktõppel peavad olema tagatud ohutusmeetmed ehk kanda tuleb maski, istuda tuleb hajutatult, ruume tuleb tuulutada ning käsi tuleb pesta või desinfitseerida.

Kersna märkis, et kuna osad eksamid toimuvad juba märtsi lõpus ja aprilli alguses, samuti sisseastumiskatsed gümnaasiumitesse, siis on märtsi teine pool ainus aeg kontaktõppeks enne esimesi eksameid.

Kersna lisas, et võõrkeele eksamite tegijad saavad käia juba praegu väikestes gruppides konsultatsioonis.

"Samas, kuna nakatumine on väga kõrgel tasemel, sealhulgas noorte hulgas, soovitame enne eksameid vähendada kontakte ning võimalusel õppida distantsilt, et eksami ajal olla terve," ütles Kersna.

Haridusministri sõnul kaalub valitsus hakata kooliõpilasi koroona vastu kiirtestima.

Valitsus kaalub uusi piiranguid

Kiire nakatunute arvu kasv ja haiglate koormuse suurenemine pani valitsuse otsima viise, kuidas vähendada inimestevahelisi kontakte. Teadusnõukoja antud soovituste seast pole seni rakendatud veel kaubanduskeskuste sulgemist vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõepoolest, see on üks ettepanek - kaubanduskeskuste sulgemine. Peame arutama siis kogumis. Eesmärk on ju see, et teha neid piiranguid, mis on vältimatult vajalikud, et nakkusohtu leevendada," ütles peaminister Kaja Kallas (RE) teisipäeval.

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ütles, et üks võimalus on kaubanduskeskused kinni panna, teine reegleid karmistada. Kõne all on ka maskikandmise järelevalve tõhustamine. Kallas ütles, et selleks tuleks muuta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.

"Praegu on ka sunniraha olemas, aga küsimus on selles, kuidas seda paremini jõustada, et politsei, kes seda kontrollib, saaks trahve teha ka kohapeal. Praegu saab trahve teha terviseamet, aga see menetlus peaks olema sujuvam," rääkis Kallas.

Kuigi avalikes ruumides on maskide kandmine kohustuslik ka praegu, pole reeglid piisavalt selged, ütles Aab.

"Praegu on ju võimalik ka nägu katta mitte maskiga, vaid millegi muuga. Siseministeerium on rääkinud, et võib-olla peaks väga selgelt ütlema, et see on ikkagi mask, et inimesed tunneksid kohustust selgemalt ja saaks aru ja oleks paremini järelevalvatav," rääkis Aab.

Kaja Kallase sõnul sõltus nakatunute arvu kasv sellest, et inimeste ohutaju oli madal ja seda eriti nooremate hulgas, kes põdesid haigust kergelt, kuid haiglasse jõudsid vanemad inimesed. Ta lisas, et viimase uuringu järgi peab Kallase sõnul olukorda kriitiliseks 75 protsenti ehk inimeste ohutaju on tõusnud.

Toimetaja: Merili Nael, Tiina Jaakson

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: