"Me oleme jõudnud kriisi juhtimises sinnani, et inimesed võtavad vastu sõnumit läbi selle, kui karmid on piirangud, mitte läbi isikliku vastutuse. Me ei ole neile andnud võib-olla piisavalt isiklikku vastutust selle kriisi ajal," ütles Kersna "Esimeses stuudios".

Uute piirangute järgi saavad lõpuklasside õpilased märtsi keskpaigast kontaktõppele kuni kaheks päevaks nädalas. "On hästi oluline see, et lõpuklasside õpilased saaksid tegeleda oma võimalike õpilünkadega, et nad saaksid vaadata oma õpetajale silma, vaadata õppematerjale koos, arutada," rääkis Kersna.

Samuti jätkavad õpet koolides 1.-4. klasside õpilased ja erivajadusega õpilased, hajutatult ja väikestes gruppides lubatakse ka konsultatsioone. Haridusministri sõnul arutas valitsus ka teadusnõukoja pakutud varianti jätta kõik lapsed koju – seda küll lühemaks perioodiks. Kersna sõnul otsustas valitsus pärast konsultatsioone koolijuhtidega, et mõistlikum on teha pikema vaatega otsus ja jätta õpilased koju terveks kuuks, selle asemel, et iga nädala tagant uusi otsuseid teha.

"Eksamid toimuvad ja eksamid on kohustuslikud. Põhikoolis on see muutus, et läheb lapse tunnistusele eksamil sooritatud punktide arv ja lõpetamine ei sõltu sellest, vaid sellest, millised on hinded põhikooli lõputunnistusel," ütles Kersna.

Gümnaasiumiõpilastel jätkub eelnev süsteem, kus peab eksamil saama kooli lõpetamiseks vähemalt ühe punkti, see on aga tõstatanud küsimuse, mis saab siis, kui õpilane on isolatsioonis või haige nii esimesel kui ka lisaeksamil. Selle olukorra lahendamine vajab seaduse muutmist.

"Selleks me peame tõesti seadust muutma ja läheme seda ka paluma riigikogult, et saada valitsusele volitus näiteks vajadusel korraldada lisaeksam või kui näiteks valitsus peaks kehtestama liikumispiirangud sel ajal, kui meil on eksamid planeeritud, siduda lahti lõpetamise tingimustest need eksamid," selgitas Kersna valitsuse plaani.

"Noorte sõnum meile on olnud väga ühemõtteline: ärge tehke meile allahindlust. Aidake meil õppida, aidake meil ette valmistada, aga ärge tehke meile allahindlust," rääkis ta. Gümnaasiumiõpilaste aitamiseks käivad läbirääkimised ülikoolidega, et teha kiiresti kättesaadavad ettevalmistuskursused eksamiteks ettevalmistumisel.

Õpilünkade tasandamine võib aega võtta kolm-neli aastat

Nelja nädala jooksul kehtivate piirangute jooksul on oodata nakatumiste vähenemist, küll aga ei tähenda see koroonakriisi täielikku lahenemist. "Haridusvaldkonnas ka me peame tegema ettevalmistusi selleks, et see kriis ei lõppe märtsi lõpuga," sõnas ta.

Kersna sõnul on erinevate ülemaailmsete hinnangute kohaselt õpilaste teadmistes mahajäämus pool kuni kolmveerand aastat. Tema hinnangul ei pruugi Eestis see olukord nii hull olla. "Meil oli ikkagi e-riigina teatud taristu olemas, meil olid digioskused olemas," nentis ta. "Uuringud täna ütlevad seda, et suurusjärk 30 protsenti on neid õpilasi, kes ütlevad, et neile sobib distantsõpe palju paremini, 40 protsenti ütleb, et neil ei ole väga vahet, ja suurusjärk 30 protsenti on neid, kes ütlevad, et neile ei meeldi distantsõpe ja nende hinded on läinud alla."

Minister ei kiida heaks ideed alustada kõikides klassides kooliaastaga otsast peale, kuna osadele õpilastele on distantsõpe sobinud. "Sellepärast arvan, et sellised lausalised lähenemised ei ole head. Küll aga peame kindlasti personaalselt tegelema iga lapsega ja tema õpilünkadega."

Õpilüngad on plaanis kaardistada erinevates kooliastmetes testide ja tasemetööde abil. "Kui saame teada, kus konkreetsel lapsel need õpilüngad on, saame temaga personaalselt tegeleda," sõnas ta.

"On öeldud, et maailma kontekstis võtab õpilünkade tasandamine aega kolm kuni neli aastat," rääkis Kersna. "Ma arvan, et meie Eestis läheme seda teed, et pöörame selle distantsõppe oma tugevuseks, mitte nõrkuseks. See on ka suurepärane pinnas haridusinnovatsiooniks."

Riigieelarve läbirääkimistel eesmärgiks haridus

Haridusminister märkis, et õpetajate koormus on distantsõppe ajal selgelt kasvanud ja nende välja aitamiseks otsitakse abikäsi. "Üle 200 tudengi on valmis minema õpetajatele koolidesse appi," rääkis ta. "Kui ma räägin õpilünkade tasandmisest, siis sellega tuleme kindlasti koolidele appi, me ei eelda, et koolid teevad seda olemasoleva jõuga," ütles ta.

Kersna sõnul on see oluline valdkond riigieelarve läbirääkimistel. "See kindlasti on valdkond, kuhu me peame järgnevatel aastatel kõvasti investeerima."

Õppeaasta pikendamiseks Kersna vajadust ei näe, küll aga kiidab ta heaks mõtte korraldada kooliõpilastele õpilaagreid, mis ka mullu populaarseks osutusid.

"Ma loodan, et perekondade olukorda leevendab see, et 1.-4. klassini on lapsed ikkagi kontaktõppel. Lapsevanematel tasub meeles pidada seda, et distantsõpe ei ole selles mõttes kodune õpe, et last peaks õpetama lapsevanem. Ka distantsõppe ajal on kooli kohustus last õpetada," sõnas ta.

"Me kindlasti läheme eelarveläbirääkimistesse palvega tõsta õpetajate palka, see on täitsa selge," ütles Kersna.