Ravimiamet teatas, et ITK-s suri enne kella 12 31-aastane meessoost päästetöötaja, kes vaktsineeriti AstraZeneca koroonavaktsiiniga 17. veebruaril.

17. veebruaril pärast vaktsineerimist tekkisid mehel peavalu ja palavik, mis on vaktsineerimisel sagedased ja kerged kõrvalnähud. Kaua need kõrvalnähud kestsid, pole teada. Kümme päeva pärast vaktsineerimist mehe seisund halvenes ja ta hospitaliseeriti, ent kolmapäeval ta suri.

Ravimiameti esindaja ütles, et täiendavate andmete kogumine, analüüs, inimese varasemad haigused jm vajab veel hindamist ja aega, enne kui saab öelda, kas vaktsiin võis põhjustada terviseriket ja kas seda saab pidada vaktsiini kõrvaltoimeks.

"Täna on liiga vähe andmeid, et hinnata, kas vaktsiinil võib olla seos terviserikke ja surmaga," ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

"Me ei tea tema kaasuvaid haigusi, me ei tea tegelikult seda, mis on otseselt surma põhjus, me ei tea seda, mis ravi ta sai, me ei tea, kui kaua tal kestsid need kõrvaltoimed. Nii et tegelikult võib siin olla niivõrd palju muid põhjusi, enne kui hakata mõtlema, kas see võib olla vaktsiin, mille tingitud kõrvaltoimed viisid terviserikkeni, mis lõppes surmaga," rääkis Uusküla, kes ei saanud terviseriket täpsustada.

"Me ootame ära haiglast haigusloo, kõik analüüside ja uuringute tulemused ja võimalusel ka perearstilt või raviarstilt varasema anamneesi," lisas ta.

Uusküla kutsus inimesi üles kindlasti teada andma, kui ka kergemad kõrvaltoimed kestavad kauem kui kolm-neli päeva. Ta kinnitas, et AstraZeneca on jätkuvalt ohutu vaktsiin ja seda ei pea pelgama. Palavik ja peavalu kaovad üldjuhul ühe-kahe päevaga pärast vaktsineerimist.

Ravimiameti andmetel on 28. veebruari seisuga tehtud AstraZeneca vaktsiini kohta Eestis 486 kõrvaltoime teatist. Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty kohta on esitatud 708 ja Moderna vaktsiini kohta 15 kõrvaltoime teatist.