Ministrid: info päästetöötaja surmast avaldati kuulujuttude levimise tõttu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Peaminister Kaja Kallas (RE), tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ja riigihalduse minister Jaak Aab (KE) rääkisid valitsuse pressikonverentsil, et info vaktsiini saanud 31-aastase päästetöötaja surmast avaldati, sest sellega seoses hakkasid levima erinevad kuulujutud.

"Aktuaalse kaamera" reporter Hannes Sarv küsis pressikonverentsil, miks üldse puudulikku infot avaldada, kui olukorda laiemalt selgitada ei saa. Ta küsis, kas see ei tekita mitte usaldamatust vaktsineerimise vastu.

"Ma tean, et ravimiamet on algatanud toimingud selle noore inimese surma põhjuste välja uurimiseks. Minule teadaolevalt tuldi selle infoga välja, sest kuulujutud hakkasid selle kohta levima. Senikaua, kuni ei ole midagi kindlat, ei saa ka öelda, et see on sellega (vaktsiiniga - toim.) seotud," vastas Kallas.

Tanel Kiik rõhutas, et ravimiamet ütles välja selle, mis on hetkel võimalik. "Kui hakkab liikuma selline info kuskil sotsiaalmeedias või muul viisil, siis öeldakse, et riik varjab, siis see on palju hullem," lausus Kiik.

Kiik märkis veel, et lisainfo andmise teeb veel keerukamaks terviseandmete konfidentsiaalsus. "Arusaadavalt ka terviseandmeid ei ole lihtsalt võimalik niimoodi kõigi ees välja laududa. See on paratamatult üks terviseandmetest lähtuv põhimõte. Neid tuleb esiteks kontrollida, veenduda nende õigsuses. Teatud detailsusastmega, mis on võimalik, neid saab avaldada," rääkis Kiik.

"Aga loomulikult kõik asjaolud tuleb välja selgitada ravimiametil koostöös tervisevaldkonna asutustega. Seda ka tehakse. Loomulikult tuleb seda teha operatiivselt, aga seda tuleb teha ka korrektselt, mitte niimoodi, et esimesed oletused välja öeldakse ja pärast neist taganetakse. Vaid ikkagi nii, et kui info ja teadmised on välja selgitatud, siis tervikpilt avalikustada," lisas Kiik.

Jaak Aab lisas, et alati saab kommunikatsiooni parandada, aga kriisiaja kommunikatsioon ei ole ka lihtne. "Me oleme ka väga raskel ajal elanud, ega see kommunikatsioon ei ole ka lihtne. Kui me räägime siin piirangutest või muust, siis need on väga suured nüansid, puudutavad väga paljusid inimesi. See ongi keeruline, püüame järjest paremini. Oleme aasta otsa püüdnud seda teha, vahel õnnestub, vahel ei õnnestu, midagi teha ei ole," kommenteeris Aab.

"See kurb juhtum ei ole ju selgeks saanud, millest see tuli. Juba ette öelda, et see on vaktsiini süü, ei ole õige. Need peavad olema kontrollitud faktid," ütles Aab veel.

Ravimiamet teatas kolmapäeval, et Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) suri terviserikke tõttu 31-aastane päästetöötaja, kes vaktsineeriti 17. veebruaril AstraZeneca vaktsiiniga. Kas terviserikke võis põhjustada vaktsiin ja kas tegemist on vaktsiini kõrvaltoimega, vajab ameti sõnul alles uurimist.

ERR-i päringutele lisainfo kohta vastati ka neljapäeval ravimiametist, et käib uurimine ja hetkel ei ole võimalik midagi täiendavalt lisada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: