Eelmisel nädalal tõi vaktsineerimine kümme tõsisemat kõrvaltoimet

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Ida-Tallinna keskhaiglas Autor/allikas: Raigo Pajula/ITK

Eelmisel nädalal tehtud vaktsineerimistest oli tõsiseid kõrvaltoimeid kokku kümnel juhul - neist neli olid seotud Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty ja kuus AstraZeneca vaktsiiniga.

Kokku kirjeldati Eestis eelmisel nädalal AstraZeneca vaktsiini saanutel kõrvaltoimeid 510 juhul, Pfizer/BioNTechi vaktsiinil 59 juhul ja Moderna vaktsiinil seitsmel juhul.

Valdavalt oli tegemist lihtsate kõrvaltoimetega, kümnel vaktsineerimisel esines tõsisemaid kõrvaltoimeid.

Pfizer/BioNTechi vaktsiin Comirnaty - 59 teatist

59 teatisest 52 olid naistel esinenud kõrvaltoimete kohta ja seitse meestel esinenud kõrvaltoimete kohta. Tõsiseid ja ravi vajanud reaktsioone kirjeldati neljas teatises.

82–aastasel naisel tekkisid teise vaktsiinidoosi järgselt tavapärased kõrvaltoimed nagu iiveldus, peavalu, külmavärinad, mistõttu patsient minestas ja sattus autoõnnetusse. Patsient paranes haiglaravi vajamata.

77-aastasel naisel tekkis kaks tundi pärast teist vaktsiinidoosi südame rütmihäire, mis vajas ravi. Patsient paranes.

Kaks alla 65-aastast inimest haigestusid sümptomaatilisse, kuid mitte haiglaravi vajavasse koroonasse vastavalt 2,5 nädalat ja üks kuu pärast teist vaktsiiniannust.

Üle 70-aastastel oli lisaks kahele eelnimetatule kirjeldatud kõrvalnähtudena palavikku, tasakaaluhäiret ja minestamistunnet, pearinglust, nõrkust, süstekoha reaktsioone, kõhulahtisust, iiveldust.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva.

AstraZeneca vaktsiin - 510 teatist

AstraZeneca puhul esitati 364 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta ja 146 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta. Tõsiseid ja ravi vajanud reaktsioone kirjeldati kuues teatises.

47-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi järgselt stressireaktsioon - halb eneseunne, nõrkus ja minestamistunne, lihasspasmid -, mille raviks sai diasepaami ja nuuskpiiritust. Patsient paranes, vajamata haiglaravi.

38-aastane naine vajas kõhuvalu ja korduva oksendamise tõttu ravimit. Patsient paranes ja haiglaravi ei vajanud.

46-aastasel naisel tekkis stressireaktsioon ja kõrvaltoimed - vererõhu tõus, lihasvalu, nõrkus, peavalu, palavik, õhupuudus, pearinglus. Ta sai raviks vererõhualandajat ja paranes kiirelt haiglaravi vajamata.

29-aastasel epilepsiaravimeid kasutaval mehel tekkisid vaktsineerimisele järgneval päeval krambihood palaviku, peavalu ja lihasvalu foonil. Ta paranes haiglaravita.

24-aastasel mehel tekkisid vaktsineerimise järgselt peavalu, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mille tõttu vajas ühepäevast haiglaravi. Patsient paranes.

Lisaks teatati 31-aastase mehe surmajuhtumist, kellel tekkis haiglaravi vajanud terviserike kümme päeva pärast vaktsineerimist ja kes suri viiendal haiglaravi päeval. Ravimiamet hindab võimalikku seost vaktsiini ja surmani viinud terviserikke vahel. Praegu ei saa veel seost kinnitada ega ümber lükata.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis üldjuhul kestsid kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

Moderna vaktsiin - seitse teatist

Moderna vaktsiini kohta esitati eelmisel nädalal kokku seitse kõrvaltoime teatist. Kõik neist olid naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist kaks üle 70-aastastel.

58 protsenti teatistest on teise annuse, 28 protsenti esimese annuse ja 14 protsenti mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta.

Tõsiseid reaktsioone ei esinenud ehk teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad, peavalu jm valud (sh lihas-, liiges- või luuvalu, silmade, naha valu, silmade valu, valu südame piirkonnas), nõrkus, väsimus, halb enesetunne. Süstekoha reaktsioonid kestsid ühel juhul üle kahe nädala.

Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Üldpilt - kõrvaltoimeid 1,2 protsenti

Koroonavaktsiinidega on terviseameti andmetel Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 8. märtsi hommik tehtud 146 392 doosi.

Ravimiametile on sellel perioodil saadetud 1785 kõrvaltoime teatist ehk 1,2 protsenti vaktsiinidoosidest.

Neist 767 teatist on Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty, 22 teatist Moderna vaktsiini ja 996 teatist AstraZeneca vaktsiiniga seoses.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: