Eelmisel nädalal tõi vaktsineerimine 11 tõsisemat kõrvaltoimet

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Ida-Tallinna keskhaiglas Autor/allikas: Raigo Pajula/ITK

Eelmisel nädalal tehtud vaktsineerimistest oli tõsiseid kõrvaltoimeid kokku 11 juhul - neist kolm olid seotud Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty ja kaheksa AstraZeneca vaktsiiniga.

Kokku kirjeldati Eestis eelmisel nädalal AstraZeneca vaktsiini saanutel kõrvaltoimeid 486 juhul, Pfizer/BioNTechi vaktsiinil 37 juhul ja Moderna vaktsiinil seitsmel juhul.

Valdavalt oli tegemist lihtsate kõrvaltoimetega, 11 vaktsineerimisel esines tõsisemaid kõrvaltoimeid.

Pfizer/BioNTechi vaktsiin Comirnaty - 37 teatist

37 teatisest 28 olid naistel esinenud kõrvaltoimete kohta ja üheksa meestel esinenud kõrvaltoimete kohta. Tõsiseid ja ravi vajanud reaktsioone kirjeldati kolmes teatises.

82-aastasel mehel tekkis kolm päeva pärast esimest vaktsiinidoosi ühe silma veresoone tromb ja nägemise kaotus. Lisaks kasutab mees metotreksaati, millel trombide teke on teadaolev kõrvaltoime.

Kaks alla 65-aastast inimest haigestusid sümptomaatilisse, kuid mitte haiglaravi vajavasse koroonasse vastavalt üks kuu ja 1,5 kuud pärast teist vaktsiiniannust.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva.

57 protsenti teatistest on teise annuse, 30 protsenti esimese annuse ja 13 protsenti mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

AstraZeneca vaktsiin - 486 teatist

AstraZeneca puhul esitati 382 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta ja 104 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta. Tõsiseid ja ravi vajanud reaktsioone kirjeldati kaheksas teatises.

27-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi järgselt teisel päeval ravi vajanud oksendamine ja kõhulahtisus. Patsient paranes.

Oksendamine ja kõhulahtisus on vaktsiinile teadaolevad võimalikud kõrvaltoimed. Kui seedehäire ja/või palaviku tõttu tekib oluline vedelikukaotus ja enesetunne halveneb, tuleks pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi.

66-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi päeval näonärvi äge paralüüs (Belli paralüüs). Patsient sai ravi ja on paranemas.

Allergilised reaktsioonid:

55-aastasel naisel tekkis kümme minutit pärast vaktsiinidoosi allergiline reaktsioon, mis vajas ravi. Patsient paranes täielikult.

64-aastasel mehel tekkis kaheksa tundi pärast vaktsiinidoosi angioödeem (näo ja kaelapiirkonna turse). Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult.

41-aastasel naisel tekkis 12 tundi pärast vaktsiinidoosi kõriturse ja nõgeslööve. Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult.

33-aastasel naisel tekkis kuuendal päeval pärast vaktsiinidoosi nõgeslööve ja jäsemete-, näo-, kõriturse. Patsient sai erakorralist ravi ja paranes täielikult.

Allergilised reaktsioonid võivad tekkida vahetult pärast vaktsineerimist, aga ka mõned tunnid kuni päevad hiljem. Näoturse, hingamisraskuse ja laialdase sügeleva ja turses lööbe tekkimisel tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Lisaks teatati:

68-aastasel naisel ajuverejooksu tekkest vaktsiinidoosile järgnenud päeval. Nähud algasid segasusseisundi, peavalu ja nägemishäiretega. Patsient vajas erakorralist ravi ja haiglaravi. Juhtumi seos vaktsiiniga ei ole praegu selge.

63-aastase naise surmast kõrge palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu. Patsiendil olid kaasuvalt südame-veresoonkonna haigused. Vaktsiinist tingitud palavik, tasakaaluhäired ja minestamine on tõenäolised kukkumise põhjused.

Kõrge palavik ja pearinglus suurendavad kukkumise ja vigastuste riski. Seetõttu on selliste kõrvaltoimete puhul vaja olla väga ettevaatlik, eriti eakatel.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, menstruaaltsükli välist verejooksu, tundlikkushäireid, vererõhu tõusu, südamepekslemist, kõhuvalu, hingamisraskust, kergeid nägemishäireid, rindkere valu, seljavalu, köha, ninakinnisust, kurguvalu, alatemperatuuri, nõgestõbe, hematoome (verevalumid), kergeid kõnehäireid, tasakaaluhäireid.

Ravimiamet selgitab, et kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

Moderna vaktsiin - seitse teatist

Moderna vaktsiini kohta esitati eelmisel nädalal kokku seitse kõrvaltoime teatist. Kõik neist olid naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist kaks üle 70-aastastel.

Tõsiseid reaktsioone ei esinenud ehk teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone. Ühel juhul kirjeldati alatemperatuuri teket ja ühel juhul tekkis vaktsineerimisjärgne stressireaktsioon.

Üldpilt - kõrvaltoimeid 1,2 protsenti

Koroonavaktsiinidega on terviseameti andmetel Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 15. märtsi hommik tehtud 191 207 doosi.

Ravimiametile on sellel perioodil saadetud 2315 kõrvaltoime teatist ehk 1,2 protsenti vaktsiinidoosidest.

Neist 804 teatist on Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty, 29 teatist Moderna vaktsiini ja 1482 teatist AstraZeneca vaktsiiniga seoses.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: