Valitsus reisimist keelama ei hakka
Valitsus otsustas peaminister Kaja Kallase sõnade kohaselt riigi neljapäevast vähemalt kuuks ajaks lukku keerata. Lukuauk aga jäeti lahti - jätkuvad nii liinilennud kui ka tšarterreisid.
Märtsi esimese nädala jooksul registreeriti Eestis 133 välismaalt sisse toodud koroonaviiruse juhtu. Enim toodi viirust sisse Venemaalt (29), Soomest (24), Hispaaniast (22), Rootsist (14), Egiptusest (9) ja Tansaaniast (7). Enamik neist lennureisidega.
Nõnda on jõudnud Eestisse ka eriti nakkavaks ja ohtlikuks tunnistatud muteerunud nn Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika vabariigi (LAV) viirustüved, mis nüüd omakorda Eestis levima on asunud. Eestis on sekveneeritud proovidest tuvastatud kaheksa sissetoodud LAV-i viirustüve ja 42 Suurbritannia viirustüve juhtu. 136 juhul on Suurbritaania tüvi ja ühel juhul LAV-i tüvi aga juba Eestist külge saadud.
See tähendab, et sissetoodud viirustüvesid pole suudetud isoleerida ja need on siin, üks vähem, teine ulatuslikumalt ringlema pääsenud. Just Suurbritannia muteerunud tüve ulatuslikule levikule viidates otsustas peaminister Kaja Kallas Eesti n-ö lukku keerata.
See tähendab, et Eestis ei või neljapäevast alates minna ei kaubanduskeskusesse, ujulasse, kooli ega kohvikusse. Reisimine on aga jätkuvalt lubatud.
Eesti reisikorraldajatest teevad praegu tšarterreise Novatours, Tez Tour ja Tui. Reisid viivad Egiptusesse ja Kanaaridele ehk neisse riikidesse, mis on nakkuse sissetoomiselt esiviisikus.
"Iganädalaselt on hakanud nüüd alates 6. veebruarist väljastpoolt sisse tulnud teiste tüvede osakaal kasvama, võrreldes nende tüvedega, mis siin olemas on olnud. Me oleme jõudnud selle arusaamani, et Briti tüve domineeriv ülekaal nakkuste ulatuses on järjest suurenev," kommenteeris terviseameti peadirektor Üllar Lanno ERR-ile. "Kõik Briti tüve erinevad vormid saavad tulla Euroopa Liidu erinevatest piirkondadest. Kõik need tüved, mis on Lõna-Aafrika Vabariigist, on ikkagi eksootilistest maadest."
Ta toonitas, et sissetoodud juhud moodustavad vaid umbes 1,5 protsenti kõigist Eesti nakatumistest. Valitsusele konkreetset ettepanekut lennureisid keelustada pole terviseamet veel andnud.
"Me omalt poolt kindlasti anname selle suunise, et mitte neid reise lubada, aga kuidas see otsus tuleb, eks me seda näeme," ütles ta. "Need lennureisid võiksid säilida nende jaoks, kelle jaoks on see hädavajalik."
Tšarterreisid on aga puhtakujulised puhkusereisid, mida on raske hädavajalike alla liigitada.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas tunnistab, et valitsus on nii liini- kui ka tšarterlendude keelustamist küll arutanud, ent otsustanud, et see poleks otstarbekas.
"Selles mõttes kutsume ikkagi kõiki üles võimalikult vähe reisima, ainult hädavajalikud reisid, aga täiendavaid piiranguid hetkel ei plaani," kommenteeris Aas. "Meil on need tüved pigem sisse toodud Euroopast. Olukord on selline, kus need võõrad tüved levivad Eestis juba niivõrd laialdaselt, et sellises olukorras teha midagi veel väljapoole ei ole enam praktiline."
Turismifirmade liit (ETFL) peab tšarterreise kõige turvalisemaks reisimise viisiks ja leiab, et kui need keelata, hakkavad inimesed liinilendude abil ikka omale puhkust kombineerima.
"Inimesed reisivad ikkagi, ja nad reisivad niikuinii. Kui me vaatame nüüd seda, millised on need reisitooted või -teenused, mida inimesed tarbivad, siis kindlasti otselendudega korraldatud pakett on kõige turvalisem nendest erinevatest variantidest," kommenteeris ETFL-i peasekretär Mariann Lugus.
Taavi Aas möönab, et sissetoodud uute viirusetüvede levik Eestis teeb teda murelikuks, ent toonitab, et Eesti praegust nakkustaset arvestades on suurem tõenäosus viia siit haigus välja kui tuua see sisse.
Palju tegelikult nakkust sisse tuuakse, täpselt ei tea, sest piiril testimine on vabatahtlik. Seadused ei luba seda sunduslikuks muuta. Ent täpselt samamoodi ei piisa valitsuse otsusest ka lennureisid keelustada – mõlemad eeldaksid riigis uuesti eriolukorra väljakuulutamist, ütles Lanno.
Toimetaja: Merilin Pärli