Kallas: koolid peavad olema suletud nii vähe kui võimalik
Uute piirangute järgi lähevad koolid kuni märtsi lõpuni distantsõppele. Kõik kehtestatavad piirangud peavad olema aga väga hästi sihitatud ning näiteks koolid peaksid võimalikult vähe aega suletud olema, ütles peaminister Kaja Kallas "Ringvaate" eetris.
Kallas selgitas, et piiranguid tuleb seaduse järgi kehtestada siis, kui need on vältimatult vajalikud. Ta lisas, et valitsus on püüdnud piiranguid sihitada nii, et ülejäänud ühiskond nende pärast kuidagi ei kannataks.
"Neid piiranguid oleme järjest tugevdanud, kui uus informatsioon on peale tulnud. Ja tõepoolest, pühapäeval saime teada, et uus ohtlik tüvi /---/ rahvakeeli tuntud ka kui Briti tüvi, on levimas Eestis rohkem kui on arvatud," ütles Kallas.
Ta selgitas, et see levib 1,5 korda kiiremini kui teised tüved ning on palju nakkavam ja agressiivsem.
"See varasem teadmine, näiteks kui sa viibid ühes ruumis haigega vähem kui 15 minutit, siis see viirus justkui ei levi. See ei tööta selle Briti tüve puhul," sõnas peaminister.
Kallas avaldas lootust, et lapsed võivad veel sel õppeaastal kooli saada, kuid midagi kindlat veel lubada ei saa. Ta sõnas, et haridus-ja teadusministeerium on töötanud välja strateegia, kuidas tekkinud õpilünki kaardistada ja tagasi võtta.
"Koolid peavad olema suletud nii vähe kui võimalik," lisas ta.
Kallas ütles, et piirangutega tuleb kaasa ka majanduslik kahju, kuid on olemas meetmed, mis inimestele tekkinud kahju leevendavad.
"Need piirangud peavad olema väga sihitud. Ühelt poolt oleks väga lihtne, et paneme kõik kinni, aga sellel kõigel on oma hind," ütles Kallas ja tõi välja, et inimesed kaotavad seeläbi oma töö ning löögi all on ka nende vaimne tervis.
Peaminister rõhutas, et viirus levib inimeselt inimesele ja kõik peavad käituma vastutustundlikult, et kaitsta neid, keda viirus kõige rohkem haavab.
"Kui inimesed vastutundlikult ei käitu /---/, siis nõrgemad meist, vanemad inimesed satuvad haiglasse ja satuvad haiglasse väga raskelt," lisas ta.
Tunneli lõpus paistab peaministri sõnul aga vaktsineerimise näol valgus. Ta selgitas, et Eesti on järk-järgult oma vaktsineerimistempot tõstnud ning vaktsiine tuleb ka üha enam juurde.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve