Narva-Jõesuu spaad üritavad ümber lükata reeglit, et ilma veekeskuseta pole majutusteenusel  mõtet. Sulgemine pole väljapääs, sest kuludest see ei päästa. Samas äritegemiseks 23-protsendist täituvust  nimetada ei saa.

Narva-Jõesuu sanatooriumi tegevjuht Karina Küppas nimetas olukorda sotsiaalse teenuse osutamiseks inimestele. "Et nad saaksid tulla ja oma tervist natuke turgutada; selleks et hingamisteede probleemidega inimesed, kas või need, kes on koroona läbi põdenud, saaksid  ravispaade teenuseid," lausus Küppas.

Lisaks lauspiirangutele teevad spaade elu raskeks igasugu pisidetailid. Näiteks, kuidas toita kliente kui söökla peab kinni olema.

"Reede õhtul need 10 inimest võivad veel suures saalis istuda, aga laupäeva hommikul juba ei või. See on paljude inimeste jaoks absurd. Aga ma mõistan seda, et kui piirangud on vaja kehtestada, siis on vaja teha kiiresti ja detailid tulevad natuke hiljem," lausus Küppas.

Meresuu spaahotelli tulu on COVID-aasta jooksul kahanenud 97 protsendi võrra. Hotellitubadest on täidetud vaid kümnendik, kuid tööd jätkatakse.

"Kõik koju saata ja tööst ilma jätta oleks meie töötajate jaoks psühholoogiliselt raske. Teiseks me ei hoia suurt kokku, me peame niikuinii töötasu maksma, meil on jätkuvalt püsikulud, seepärast jätkame kuidagimoodi tööd ja sealjuures loodame abile," ütles Meresuu SPA&Hotelli tegevjuht Igor Baranov.

Ainsana on kolmest Narva-Jõesuu spaast uksed kuuks ajaks sulgenud Noorus. Kui aprilliks olukord  ei parane ja piirangud jäävad, on ettevõte valmis koondama 70 inimest ehk pooled oma töötajatest.