Kristina Kallas: kriisijuhtimise plaani spikker peaministrile

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kristina Kallas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsusel puudub siiani kriisijuhtimise plaan, kuigi võitleme viirusega juba täpselt aasta jagu. Nii nagu ei olnud plaani eelmisel valitsusel, ei ole seda kahjuks ka praegusel, kuigi opositsioonis olles pidas Kaja Kallas plaani olemasolu väga vajalikuks, kirjutab Kristina Kallas.

Peaminister vaidleb meiega selle üle, kas meil on sisuliselt eriolukord, aga juriidiliselt piisab hädaolukorrast. Lubage küsida, mis vahet seal eesmärki silmas pidades on? Kas see vaidlus päästab elusid ja majandust? Vaevalt. Aga mis on valitsuse strateegia võitluses koroonaviirusega?

Kas me jätkuvalt rakendame strateegiat "võimalikult palju lahti hoida", kuigi see teeb olukorra aina hullemaks ja töötab iseendale vastu? Mida kauem me seda strateegiat rakendame, seda sügavamale kriisi me vajume.

Vahetame kiiremas korras strateegia välja - praegune strateegia saab olla vaid "me murrame selle viiruse" ja selleks tuleb rakendada kogu kriisijuhtimine, sealhulgas vaktsineerimise korraldus. Sellenädalane otsus uutest piirangutest on õige, aga strateegia jääb siiski arusaamatuks ja kriisijuhtimise plaani pole endiselt. 

Võtsin appi Uus-Meremaa COVID-19 kriisiplaani ja tegin valitsusele ja terviseametile spikri, milline peaks välja nägema Eesti operatiivplaan strateegiale "me murrame selle viiruse". 

Erinevalt Uus-Meremaast on Eesti plaani sisse kirjutatud ka vaktsineerimine kui tegevus viiruse seljatamiseks. Viirusega võitlemisel oleme hädaolukorras, mis tähendab, et tavalised rutiinid on katkestatud. Hädaolukorral on neli taset, mis lähtuvad sellest, kui kriitiline on viiruse leviku olukord. 

Me oleme tasemel neli ehk kõige kõrgemal hädaolukorra tasemel, mille nimi on "riik on lukus". See rakendub olukorras, kus haiguse levik ei ole enam kontrolli all, kontakte ei suudeta jälgida. Riik läheb lukku, koolid kinni, ärid (välja arvatud eluks vajalikud) kinni, kõik avalikud üritused on tühistatud, haiglate raviplaanid tehakse ümber.

Sellele tasemele oleksime pidanud liikuma detsembri lõpus ja jaanuari alguses, kui reovee uuringud näitasid, et viirus on ühtlaselt levinud mööda riiki. Selles olukorras rakendub ka massvaktsineerimise plaan, st eesmärk on süstida võimalikult suur hulk inimesi esimese doosiga ja mitte lasta vaktsiinidel kapis seista. Häireolukorras on kommunikatsioonis, logistikas ja järelevalves tööle rakendatud päästeteenistus ja politsei.

Olukorra stabiliseerudes saab liikuda allapoole tasemele kolm ehk "viime sisse piirangud", mis rakendub olukorras, kus on suured kolded regiooniti ja levik aina kasvab ning on oht, et olukord väljub kontrolli alt.

Erinevalt eelnevast tasemest võivad 1.-10. klassid eritingimustel koolis käia ja ärid võivad olla avatud, kui on garanteeritud inimkontakti puudumine. Kuni kümne inimese kogunemised on lubatud. Selles olukorras toimub vaktsineerimise plaan erirühmadele – riskirühmad ja suurte kolletega piirkondade elanikud vaktsineeritakse eelisjärjekorras. Pääste, politsei, haiglad on jätkuvalt kaasatud kriisijuhtimisse nii logistikas, kommunikatsioonis kui ka järelevalves. 

Tase kaks ehk "vähendame kontakte" kehtib olukorras, kus on küll olemas kolded, kuid nende levik on kontrolli all. Meie olime sellel hädaolukorra tasemel umbes eelmise aasta septembris ja oktoobris.

Suurem osa elust on avatud, kuid kehtib piirang kogunemistele - ei tohi koguneda suuremas grupis kui sada inimest ja see kehtib kõikidele asutustele, ka teatritele ja muuseumidele. Vaktsineerimisel eelistatakse eesliini töötajaid ja riskirühmasid, vaktsineeritakse kahe doosiga, et tagada kaitstus olukorraks, kui on vaja liikuda tasemele kolm. 

Tase üks ehk "valmistume" kehtib olukorras, kus viirus maailmas möllab, kuid riigis sees on üksikud juhtumid, mis suudetakse kiiresti isoleerida. Seal kehtib piiridel inimeste testimine, massiline testimise kättesaadavus, kontaktide jälgimine. Vaktsineerimine on meie praeguse plaani järgi – kõigepealt eesliini töötajad ja riskirühmad ja seejärel kogu elanikkond.

Uus-Meremaa on tasemel üks, välja arvatud Auckland, mis on viidud tasemele kaks. Peaminister annab iga nädala alguses pressikonverentsil ülevaate näidikutest ja sellest, kas terendab oht liikuda tasemele kaks.

Selle plaani järgi teavad ka kõik riigiasutused, politsei, päästeteenistus, koolid, haiglad ja ettevõtjad, mida nad millise taseme juures tegema peavad. On olemas strateegia "elimineerime viiruse" ning kriisijuhtimise plaan. Viiruse olukord on kontrolli all ning teist lainet Uus-Meremaa ei kogenudki.

Meie olukord on eskaleerunud osaliselt ka just selle plaani puudumise pärast. Huvigrupid on kaubelnud endale erandeid, mis on võimaldanud viirusel levida, sulgemise ja avamise otsused on olnud inimestele arusaamatud ning seetõttu neid ei täideta, pääste ja politsei kaasatus on olematu. Meil on kiiremas korras vaja plaani ja muudetud strateegiat, kui me soovime suvele vastu minna tasemel kaks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: