Uutele hoonetele tuleb edaspidi paigaldada elektriautode laadimistaristu

Foto: ERR

Kolmapäevast muutus kohustuslikuks elektriautode laadimistaristu paigaldamine uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Uutest korteriomanikest soovib laadimisvõimaluse väljaehitamist praegu veel vaid mõni protsent ja liitumisega seotud tasud on küllalt kõrged.

Euroopas käivitunud rohepööre sunnib autotoojaid karmistuvate heitenormide tõttu panustama elektriautode tehnoloogiale ja üksteise järel teatavad suured tegijad, et lähevad mudelivalikus kümnendi jooksul üle üksnes elektriautodele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viimati rääkis Volvo tegevjuht Hakan Samuelsson, et 2030. aastal on mudelivalikus üksnes elektriautod. "Kliendid küsivad üha enam elektriautosid ja usume, et üleminek tuleb kiirem kui võisime aasta tagasi arvata," ütles ta.

Teine oluline tegur on hinnapööre, mis saabub paari aasta jooksul, ja ka Eestis tekib peagi surve laadimistaristule.

"Aastast 2025 on elektriauto tõenäoliselt sisepõlemismootoriga autost soodsam valik. Kui näiteks hoonetel ei teki piisavalt laadimisvõimekust, siis ühel hetkel me oleme olukorras, kus inimestel ei ole võimalik minna soodsama ja keskkonnasõbralikuma valiku suunas selle tõttu, et puudub vastav taristu," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminitseeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.

Eestis on avalike laadimispunktidega päris hästi, aga need on tihti mõeldud just kiirlaadimiseks. Autotootjad aga eeldavad, et kiirlaadimine oleks pigem erand ja soovitavad tavalaadimist, mis tihti mõistlik just koduses parkimiskohas.

Uus-Veerenni elamurajoonis on uute nõuetega juba arvestatud.

"Me oleme vedanud paarile kliendile kaablid ära. Kui nüüd inimene soovib, soetab endale elektriauto, siis ta saab ise otsiku sinna panna ja laadida. Ja see on seotud ka korteri elektriarvestiga, mis tähendab seda, et ta ei pea sinna täiendavat arvestit panema, vaid jooksebki korteri kulusse," selgitas Merko kinnisvaradivisjoni ehitusjuht Mario Pajuste.

Uusi kortereid on rohkesti, kuid laadimisest huvitatuid on praegu veel mõne protsendi jagu korteriostjatest, justkui oleks rohepööre veel kaugel.

Kuid riik on Euroopa Liidu direktiivist lähtuvalt ette näinud, et näiteks mitteeluhoonetele, millel hoone teenindamiseks ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, peavad 2025. aastaks olema varustatud vähemalt ühe laadimispunktiga.

Ehituslikult pole uute nõuete järgimine keeruline ja ei tee ehitustööd ka väga kalliks.

"See pisut teeb, aga kui on jutt ainult kaablihülssidest, siis mõju on marginaalne. Aga kui on vaja täiendav laadimispunkt juba välja ehitada, siis tähendab ikkagi täiendavat ampritasu, täiendavaid kaableid, kõike seda," ütles Pajuste.

Nõnda pole laadimisvõimaluse pakkumine ühes korteriga veel levinud, sest see lisaks hinnale praegu veel tuhandeid eurosid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: