Eesti.ee teavituste kohalejõudmiseks tahab riik võtta inimeste kontaktid rahvastikuregistrist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti.ee Autor/allikas: ERR

Värske eelnõu järgi jõuaks eesti.ee meiliaadressile saadetud kirjad inimeseni ka siis, kui ta riigi infoportaalis ise oma e-postiaadressi kirja pole pannud. Selleks võetakse inimeste kontaktandmed rahvastikuregistrist.

Riik on loonud kõigile ID-kaardi omanikele e-posti aadressi kujul inimeseisikukood@eesti.ee. Selle aadressi kaudu saadab inimestele teavitusi üle kümne riigiasutuse. Näiteks transpordiamet saadab kirja siis, kui aeguma hakkab juhiluba.

Aga paar nädalat tagasi, kui vanemaid Tallinna ja Tartu inimesi kutsuti vaktsineerima, ei saanud paljud kutset kätte.

Riigiasutuste kirjad jõuavad vaid nendeni, kes on oma igapäevase e-posti aadressi riigi poolt antud aadressiga sidunud. Selleks tuleb sisse logida eesti.ee portaali ja teha mõned lihtsad nupuvajutused. Tänaseks on enda igapäevase meiliaadressi ära registreerinud umbes 413 000 inimest.

Selle asemel, et teha suur kampaania ja kutsuda inimesi oma aadresse kirja panema, otsustati hoopis eesti.ee portaali puudutavat määrust muuta.

"Kuna kodanik on ise juba kuskil protsessis riigile e-maili aadressi edastanud ja üldjuhul see saadetakse rahvastikuregistrisse, siis nüüd me selle eelnõu alusel saame rahvastikuregistris olevad e-maili aadressid ja saame ise selle suunamise ära teha," ütles riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitja Margus Arm.

Ehk kui inimene pole eesti.ee portaalis oma meiliaadressi lahtrit täitnud, teeb riik selle tema eest ära. Vähe sellest, rahvastikuregistrist võetakse ka inimese telefoninumber.

"Kui on tarvis saata SMS-i teel sõnumeid läbi riikliku postkasti, siis saab ka neid saata. Kui on vaja pikemat kirja saata, siis saab ka seda," lisas Arm.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et rahvastikuregistris on olemas pea kõigi eesti inimeste kontaktandmed.

"Inimene esitab neid andmeid väga erinevatesse kohtadesse. Praegu toimib süsteem niimoodi, et kui inimene on öelnud oma meiliaadressi või telefoninumbri, saadavad erinevad asutused need rahvastikuregistrisse kokku. Näiteks, kui te lähete isikut tõendavat dokumenti võtma politsei- ja piirivalveametisse või taotlete juhiluba või teete maksu- ja tolliametis tuludeklaratsiooni," selgitas Pungas.

Kuna asutused saadavad andmeid üha juurde, kontrollitakse läbivalt ka seda, kas rahvastikuregistris olevad kontaktandmed ikka on õiged.

"Kõige õigem kontrollija oleks muidugi inimene ise. Rahvastikuregister.ee portaalis saab igaüks vaadata, missugused meiliaadressid või telefoninumbrid tema kohta rahvastikuregistris on ja vajadusel neid uuendada," ütles Pungas.

Selleks, et eesti.ee portaalile saadetud teavitused kõigi mobiilidesse või meiliaadressitele jõuaks, tuleb valitsusel määrusemuudatus heaks kiita. Margus Arm rõhutab, et inimestele jääb ka õigus teavitustest loobuda.

"Kindlasti jääb inimestele võimalus kas meiliaadress ära kustutada või öelda, et palun ärge enam teavitusi saatke. See on nüüd teistpidi, et inimene peab ütlema, et ma enam ei taha. Enne oli see, et ta pidi ütlema, jah, ma tahan," sõnas Arm.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: