Riiklikusse postkasti jõuavad juba praegu riigi teated – näiteks tervisekassa retseptiteavitused, maksu- ja tolliameti maksuteated, kiiruskaamera trahviteated või valimiste teabelehed. Postkast asub lehel eesti.ee ning kui inimene on sidunud selle enda isikliku meilikontoga, siis jõuavad teated ka tema e-postkasti.

Justiitsministeerium soovib selle postkastiga liita nüüd ka kättetoimetamisportaali, mida riik kasutab selleks, et edastada inimestele ja ettevõtetele dokumente, kus on oluline ära fikseerida, et dokument on ka kätte saadud. Selline dokument võib olla näiteks kohtukutse, korraldus või trahv.

Uus süsteem peaks plaani järgi vähendama paberipõhist asjaajamist ning tagama, et teated ja dokumendid jõuavad adressaadini õigel ajal. 

"Praegu on see postkast nähtav leheküljel eesti.ee või riiklikus mobiilirakenduses. Tulevikus tahame postkasti kuvada ka teistes suuremates portaalides. Näiteks terviseportaali minnes oleks ka sealt võimalik avada riiklik postkast ja näha kõiki inimesele tulnud teavitusi," selgitas justiits- ja digiministeeriumi teenuste talituse nõunik Marten Jakobson.

Nii nagu praegu kättetoimetamisportaalis, plaanib ministeerium ka riiklikus postkastis, et kui inimene või ettevõte ei ole kättetoimetamist vajavat dokumenti vastu võtnud, saab piirata ligipääsu erinevatele e-teenustele.

Ettevõtjaid paneb see plaan aga muretsema. Kaubandus-tööstuskoda kirjutas näiteks tagasisides riigile, et kui ettevõtja kaotaks ligipääsu näiteks e-maksuametile, ei saaks ta ka deklareerida või tasuda makse.

"Võib-olla ettevõtte esindusõiguslik isik jääb haigeks või on mingid tehnilised probleemid, näiteks pole internetti. Mõni töötaja jääb haigeks – sellises olukorras ei oleks mõistlik, et ettevõte kaotaks väga olulistele riiklikele e-teenustele ligipääsu," rääkis kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Marten Jakobson rääkis, et juba praegu võimaldab kättetoimetamisportaal piirata ligipääsu näiteks e-äriregistrile või avalikule e-toimikule. Maksu- ja tolliametil on võimalus seada aga oma süsteemis piirangud, kui on maksuvõlgnevused.

Jakobson sõnas, et nüüd luuakse see sama võimalus ka riiklikku postkasti, et asutused saaksid toimetada nii, nagu nad seni on toimetanud. Selle, kas ja kuidas ligipääsu enda haldusalas piirata, otsustab ka tulevikus iga asutus eraldi, lisas ta.

"See eelnõu ei loo ühtset kättetoimetamise regulatsiooni. Täna on Eestis üle 80 õigusakti ja eriseaduse, mis reguleerivad erinevates valdkondades kättetoimetamist. See, kas on mõistlik, vajalik või oluline mingit ligipääsu piirata, see tuleb nendest aktidest ja seadustest," ütles Jakobson.

Kättetoimetamisportaalis õnnestub praegu inimesteni toimetada neljast kirjast kolm. Uues ja paremas riiklikus postkastis oleks kohtukutset või ettekirjutust inimestel ja ettevõtetel siiski keerulisem mitte märgata.

"Kui te logite portaali X ja teil on mingi kättetoimetatav dokument vastu võtmata, siis on võimalik kasutaja tähelepanu sellele juhtida. See ei tähenda aga otseselt mingit piirangut. Kui inimene on näiteks suurema portaali ees, mis ei ole dokumendi saatnud asutuse haldusala, siis on inimesel võimalik sealt ka mööda liikuda," selgitas Jakobson.

Mingi osa kirjadest ja dokumentidest jääb Jakobsoni sõnul samas ka tulevikus adressaatideni kätte toimetamata, sest eelnõu ei muuda olemasolevaid dokumentide kättetoimetamise viise.

Selliste juhtumite puhul peab riik jätkuvalt kasutama alternatiivseid lahendusi, nagu tähitud kirjad või kullerpost. Viimase võimalusena jääb kasutusse ka teadete avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded.