Parmas rääkis "Ringvaates", et näiteks eelmisel aastal registreeriti Eestis 26 000 kuritegu ning neist veidi enam kui 200 juhul tuli kasutada jälitustoiminguid.

"Kui võtta üks protsent sellest, siis nii paljudes kriminaalmenetlustes me teeme jälitustoiminguid - 230 kriminaalasjas," lisas ta.

Parmas tõdes, et võimalused jälitustoiminguid teha ei ole väga suured.

"Selleks tuleb küsida luba ja tuleb ka põhjendada, miks teisiti ei saa ehk see on n-ö viimane abinõu. See on ka üks põhjus, miks see arv on nii pisike. Teine põhjus on see, et see on väga ressursimahukas ja väga kallis moodus tõendeid koguda," selgitas ta.

Parmas märkis, et narkokuritegude puhul on jälitustoimingutel üsna suur roll.