Tuhanded tõendid võivad kriminaalasjadest kaduda

Foto: Silver Gutmann/riigikohus

Euroopa Kohtu teisipäevane eelotsus võib Eesti kohtusüsteemile ülisuurt mõju avaldada. Tuhandetes kriminaalprotsessides võib suur hulk tõendeid arvestamata jääda, sealhulgas näiteks ka Tallinna Sadama, Hirve ja Gammeri, Porto Franco ja muudes suuremates protsessides, kus on kasutatud kõneside andmeid tõenditena ja tõendite hankimiseks.

Teisipäeval otsustas Euroopa Kohus, et senine Eesti kriminaalmenetluse praktika ei ole mitmes punktis Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eesti on sundinud aastaid kõiki mobiilioperaatoreid salvestama kõiki inimeste mobiiltelefonidega seonduvaid andmeid – sisuliselt kõike peale telefonikõne sisu.

Kellele keegi on helistanud, millal, kui tihti, mis telefoniaparaati kasutades, kui kaua kõne kestis, kus oli helistaja, kus kõne vastuvõtja. Lisaks sellele ka muid telefoniga seotud andmeid – kus telefon ja eeldatavasti ka selle omanik viibis, kellega kohtus ja nii edasi. Seadusest tulenevalt peavad telekommunikatsioonifirmad neid andmeid säilitama aasta.

Senini on igasuguste kriminaalmenetluste raames telekommunikatsioonioperaatoritelt võrdlemisi hõlpsalt neid andmeid välja küsitud selleks, et neid kas tõenditena kasutada või siis nende baasilt uusi tõendeid otsida või kas või hakati kedagi pealt kuulama. Kehtivate seaduste alusel annab loa need andmed välja küsida prokuratuur.

Üleüldiselt on prokuratuuri roll erinevate menetlustoimingute lubatavuses Eestis üsna suur. Näiteks selleks, et kellegi kodu läbi otsida seoses mõne kriminaalmenetlusega, annab loa just prokuratuur. Samas, kui tahta kuriteoga mitteseotud inimese pinda läbi otsida, tuleb selleks luba küsida juba kohtult.

Teisipäeval otsustas Euroopa Kohus, et igasuguste kuritegude lahendamisel ei tohiks suvaliselt inimeste sideandmeid välja küsida. Siinkohal veel rõhutades, et üleüldse ei tohiks riik valimatult kõikide inimeste sideandmeid salvestada, vaid seda tuleks teha vaid raskete kuritegude vastu võitlemiseks või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmiseks.

Lisaks märkis Euroopa Kohus, et sellistele andmetele juurdepääsu ja kasutamise kriminaalmenetluses peaks allutama kohtu või sõltumatu haldusasutuse kontrollile. Eestis aga nii ei ole, sest prokuratuur juhib uurimismenetlust ja esindab vajadusel riiklikku süüdistust. Seega sõltumata prokuratuuri sisemisest tööprotsessist, ei ole ta lube andes lõpuni sõltumatu.

Siiski on tegemist veel Euroopa Kohtu eelotsusega, mida küsis Eesti riigikohus oma otsuse langetamisel. Riigikohtu otsuseni läheb veel aega, aga see ei saa tulla väga erinev Euroopa Kohtu otsusest.

Advokaatide sõnul tulevad õigusmaastikul suured muutused

Advokaatide hinnangul võib uus tõlgendus sideandmete lubavuse osas tuua kaasa suured muutused Eesti õigusmaastikul. "Asjad on prokuratuuri ja politsei jaoks läinud raskemaks ja isikute põhiõiguste seisukohalt on olukord läinud paremaks," ütles vandeadvokaat Paul Keres.

Ta lisas, et tema asjadest on otsene kohene mõju kahes kriminaalasjas. "Üks on Tallinna Sadama kohtuasi ja teine on üks kohtuasi, mis ei ole avalikkusest läbi käinud," rääkis Keres.

Hüpoteetiliselt võib Euroopa Kohtu otsus mõjutada kõiki käimasolevaid kohtuprotsesse, kus sidevahendite andmeid on kasutatud, ütles vandeadvokaat Oliver Nääs, kes on muu hulgas seotud Hirve ja Gammeri ning Porto Franco kriminaalmenetlustega.

Peaprokurör Andres Parmas ütles, et mõjutatud võiks olla umbes kuni 1000 kriminaalasja. "Niisuguste andmete kogumine on kriminaalmenetlustes üsnagi tüüpiline ja tavapärane toiming," ütles Parmas.

Sisuliselt võiks asi välja näha nii, et tõendid, mis tuginevad vaid sideandmetel – näiteks keegi kohtus kellegagi või oli kellelegi helistanud -, võiks kaitsjate taotlusel kohtuasjast välja visata. Ja neid ei saaks kasutada otsuse langetamisel või karistuse määramisel. Nääs ütles, et selliste asjade menetlusest eemaldamine võiks üsnagi selge olla.

Teine klass tõendeid on asjad, mis on saadud menetluse käigus, milleks on luba küsitud, lähtudes sideandmetest. Selliseid tõendeid on samuti nüüd põhjust rohkem vaidlustada. Need võiksid jääda kehtima olukorras, kus nende tõenditeni oleks võinud jõuda ka muid meetodeid kasutades või kui sideandmed ei olnud peamine põhjus, miks nende tõenditeni jõuti.

"Nüüd peavad kohtud neid jälituslubasid hindama hoopis teise pilguga. Hindama just nimelt selliselt, et kas lubasid oleks saanud välja anda siis, kui ei oleks saanud sideandmeid kasutada," rääkis Nääs.

"Kõik need nimetatud asjad – Hirve ja Gammeri protsess, Porto Franco, Semilarski, Vavrenjuk – on sellised kaasused, kus välja antud jälitusload baseeruvad vähemal või suuremal määral sideandmetele, nende analüüsile ja sealt tehtud järeldustele," rääkis Nääs.

"Siin on võimalikud ka erinevad lahendused. Selle spektri ühes otsas, kui ma vaatan enda kaasusi, on näiteks Semilarski, kus tõesti esimene välja antud jälitusluba praktiliselt ainult sideandmete analüüsil põhinebki. Teises otsas on näiteks Hirv ja Gammer, kus on ilmselt kasutatud nii-öelda politsei kaastöötajat ja muud informatsiooni selleks, et seda esimest jälitusluba saada. See sõltubki väga palju case'ist, kui väga need küsimused tõusetuvad ning millised on kohtute hinnangud jälituslubadele nende uute asjaolude valguses," lisas Nääs.

Kui peaks uues olukorras hulk tõendeid kriminaalasjades kõrvale jääma, ütleb Keres, et see on suuresti prokuratuuri enda tegevuse tulemus. "Kaitsjate poolt on prokuratuurile juba enam kui kümme aastat ette heidetud seda, et nad käivad jälitusandmete ja isikute privaatsusõiguse rikkumisega liiga vabalt ringi. Vihjamisi on seda tehtud ka riigikohtu poolt ja mõnedes asjades tegelikult ka natukene rangemalt. Eriti rangelt on tegelikult seda asja ette heidetud Euroopa Inimõiguste Kohtust," märkis Keres.

On ka võimalik vaidlustada prokuratuuri välja antud erinevad menetlusload, mis nüüd Euroopa Kohtu otsuse valguses on justkui ebaseaduslikud. Samas kui edukalt õnnestub selliste lubade alusel kogutud tõendeid kohtuasjade juurest kõrvale jätta, ei ole kuigi selge.

Siiski on advokaatide hinnangul selline Euroopa Kohtu tõlgendus selge signaal riigile, et tuleks seadust muuta ja lõpetada olukord, kus prokuratuur erinevateks menetlustoiminguteks lube annab ja see tuleks üle anda kohtu pädevusse.

Ministeerium: teatud toimingud tuleks tõsta prokuratuurist kohtusse

Selle seisukohaga nõustub ka justiitsministeerium, kuigi Euroopa Kohtu eelotsuses räägiti lubade andmisest vaatega sideandmete kasutamisele. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ütles, et Euroopa Kohtu otsus selgelt näitab vajadust tõsta mingid toimingud prokuratuurist kohtusse.

Künnapu sõnul ei tohiks selleks kaua aega minna, sest ministeeriumis on selle peale juba varasemalt mõeldud ja kuigi eelnõud veel kirjutatud ei ole, ei tohiks selle peale kuigi kaua aega minna.

Peaprokurör Andres Parmas ütleb, et ka tema peab seda sammu üsna tõenäoliseks. "On tõenäoline, et eeluurimiskohtunike roll suureneb, mis tähendab seda, et suureneb nii bürokraatia kui ka kriminaalmenetlusele minev ressursi vajadus ja kulud."

Sideandmete kogumist ministeerium muutma ei kiirusta

Mis puudutab teisi puuduseid – sideandmete kogumist ja nende üsna laialdast kasutamist kriminaalmenetlustes, seda justiitsministeerium muutma ei kiirusta. Künnapu sõnul on kavas ära oodata riigikohtu otsus ja siis analüüsida kujunenud olukorda. Seejuures ka ära oodates, kuidas reageerivad kaitsjad ja kohtud muutunud olukorrale.

Näiteks kardetakse, et kohtuid võib tabada taotluste laviin, et erinevaid tõendeid kõrvale jätta, samas on seda ka varasemalt erinevatel momentidel kardetud, kuid laviini juhtunud ei ole. Justiitsministeeriumi huvitab ka, milliseid otsuseid hakkavad kohtud langetama, kui hakatakse sideandmete kasutamisi vaidlustama.

Prokuratuuri hinnangul on sideandmete aastaks salvestamine absoluutselt vajalik. "Kuidas see saakski kuidagi teisiti olla. Tõepoolest on argumenteeritud ka niiviisi, et tohiks andmeid säilitada vaid seoses raskete kuritegudega. See tähendab ainult raskeid kuritegusid toime pannud või riigile ohtlike isikute suhtes, aga me ei tea ju ette, kes meist on riigi julgeolekule ohtlik või kes on raskeid kuritegusid toime pannud. Sideandmeid teatud aja säilitada on ainumõeldav. Küsimus ongi selles, et kasutusse tohib neid võtta ainult teatud rangetel tingimustel. See on küsimus, mida on mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, ka Euroopa tõstatanud, sellel ei ole täna selget ega ühest vastust ega lahendust," ütles Parmas.

Euroopa Kohus on ka varasemalt olnud hinnangul, et selliselt kõigi inimeste andmeid koguda ei tohiks. Kohtu hinnangul peaks seda tegema piiritletumalt. Justiitsministeerium ei kiirustaks andmete kogumise lõpetamisega. Künnapu ütles, et ka Euroopas mitmed riigid jätkuvalt salvestavad sideandmeid ja ministeerium plaanib teemat veel analüüsida.

Eesti riigikohus ise veel otsust teinud ei ole. Riigikohus määrab lähinädalatel aja, mil kassatsioonimenetluse pooled saavad esitada oma täiendavad seisukohad. Sellest kuupäevast alates 30 päeva jooksul tuleb kuulutada lahend, kuid seadus võimaldab võtta otsuse kirjutamiseks veel lisaaega 60 päeva.

Kui asja lahendaval koosseisul tekivad erimeelsused või on vaja muuta mõnda varasemat kolleegiumi seisukohta, tuleb anda asi läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule. "Pean võimalikuks asja lahendamist hiljemalt jaanipäevaks, täpsemalt ei oska prognoosida," ütles riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimehe Saale Laos.

Toimetaja: Huko Aaspõllu, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: