Professor: kuritegude tõendite otsimine muutub keerulisemaks

Foto: ERR

Euroopa Kohtu suunis, et sideoperaatorite andmeid inimeste suhtlemise ja liikumise kohta võib kriminaalmenetluses kasutada vaid raskete kuritegude puhul, muudab professor Jaan Ginteri sõnul uurimised tulevikus keerulisemaks.

Kui politsei ei saa lihtsa vaevaga enam ligi kahtlustatavate mobiilsideandmetele, mis näitavad näiteks seda, kellega isik on suhelnud või ka seda, kus liikunud, läheb uurimine märksa keerulisemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui praegu oli võimalik päris kergesti inimene panna kuriteo asukohta paigale, sest mobiiliandmed on päris hästi olemas ja selle järgi on isiku asukoht päris kenasti tuvastatav, siis tuleb hakata otsima teisi, keerulisemaid tõendite kogumise viise," ütles Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter.

Aga just nii ilmselt juhtubki, sest Euroopa Kohtu lahend, mida riigikohus ise Euroopast eelotsusena ühe vargusi puudutava kriminaalasja raames küsis, ütleb, et sideandmeid võib kasutada vaid raskete kuritegude puhul. Eestis aga on neid kasutatud tuhandetes asjades. Vandeadvokaat Oliver Nääsi hinnangul on kahtluse all ka jälitustegevusega kogutud teave, sest jälitusluba antakse tihti samade sideandmete alusel.

"Kindlasti tabab nüüd kohtuid suur laviin taotlusi nende tõendite lubamatuks tunnistamiseks. Igas kohtumenetluses tuleb siis eraldi otsustada nende tõendite kasutamise võimalikkuse üle," selgitas Nääs.

Kui kohus peaks otsustama, et sideandmed ei sobi, ei tähenda see veel, et asjad päris kokku kukuks - see sõltub iga asja puhul veel teistest tõenditest.

Veel eraldi probleem on see, et sideandmeid saab operaatoritelt välja küsida prokuratuuri loal. Prokuratuur pole aga uurimisest sõltumatu asutus, vaid juhib kohtueelset uurimist ja on kohtus süüdistust esitavaks pooleks.

"Kui seesama asutus annab uurimisasutusele lubasid elektroonilise side andmete töötlemiseks, andmete kogumiseks, nende alusel siis järelduste tegemiseks, siis leidis Euroopa Kohus, et tegemist ei ole sõltumatu haldusasutusega, ta ei ole iseseisev kolmas asutus," selgitas vandeadvokaat Aivar Pilv.

"Neid situatsioone, kus prokuratuur kohtueelses menetluses annab iseendale lubasid teatud tõendite kogumiseks, on veel. Kõige grotesksem näiteks on varjatud jälgimine. See lahend, mis praegu Euroopa Kohtust tuli, oleks hea katalüsaator sellise laiemamahulise revisjoni tegemiseks," ütles Nääs.

"Selles osas on juhis suhteliselt selge, et selles osas kindlasti me vaatame ja kaalume, missuguses ulatuses vastavalt kriminaalmenetluse seadustikku muuta," ütles justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu.

Künnapu tunnistab, et tegemist ei ole uue teemaga ja justiitsministeerium on juba varasemalt seaduseparandusi plaaninud, kuid seni on peale jäänud soov ära oodata, milline on neis sideandmete küsimustes Euroopa tasandi lõplik seisukoht.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: