Eesti seaduste kohaselt salvestavad telekomifirmad kõigi inimeste kõnede toimumise, selleks kasutatud seadmete, asukoha ja muu elektroonilise info aastaks. Sedasi saab kriminaaluurimises neid andmeid üsna hõlpsalt välja küsida ja ka kasutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Kohtu hinnangul niiviisi massiline andmekogumine ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja ebaseaduslikult kogutud andmeid kasutada ei tohiks. Edaspidi võiks andmeid koguda vaid raskete kuritegude uurimise puhul ja seda selgelt piiritletuna.

Prokuratuuri hinnangul võib Euroopa Kohtu otsus mõjutada paljusid kriminaalmenetlusi

"See võib mõjutada väga paljusid kriminaalmenetlusi, sest selliste andmete kogumine on kriminaalmenetlustes üsnagi tüüpiline ja tavapärane toiming. Suurusjärk on ilmselt ikkagi tuhandetes," rääkis peaprokurör Andres Parmas.

Ka justiitsministeeriumi hinnangul võib kohtu otsus kuritegude avastamist ja uurimist ka raskendada.

Simson Strausi vandeadvokaadi Silver Reinsaare sõnul kurjategijate elu siiski lihtsamaks ei muutu.

"Tänase Euroopa Kohtu otsuse valguses see tähendab lihtsalt seda, et meie menetlus muutub euroopalikumaks. See ei piira kuidagi mingite teiste tõendiliikide kasutamist, lihtsalt tuleb leida mingeid muud meetodeid kuritegude uurimisel," selgitas ta.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Markko Künnapu sõnul on tõenäoline, et ees on seadusemuudatus, kuid andmete kogumise osas tõenäoliselt mitte kuigi kiiresti.

"Ei ole selgust, missugune andmete säilitamise või kasutamise režiim saab või peab olema. Me sooviksime ikkagi ära oodata, milline on Euroopa Liidu kohtu lõplik seisukoht ja lõplikud juhised liikmesriikidele," ütles Künnapu.